/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2021/01/27/13597609t1h4898.jpg)
Statistikaameti põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, mis on 3800 võrra vähem kui 10 aastat tagasi.
Kümne aastaga on kadunud 3800 talumajapidamist (1)
Põllumajandustoodangust 84% annavad 1300 suurimat tootjat, kelle kasutuses on rohkem kui kaks kolmandikku kasutatavast põllumajandusmaast ja kes teevad üle poole põllumajanduslikust tööst.
Statistikaamet viis 2020. aasta 1. septembrist kuni 15. novembrini läbi põllumajandusloenduse, mida korraldatakse iga 10 aasta tagant enamikus maailma ja kõigis Euroopa Liidu riikides. Loendust on vaja põllumajandus- ja keskkonnapoliitika ning riigi muude tegevusvaldkondade kujundamiseks ja otsuste tegemiseks.
Loenduse andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, mille kasutuses on pea kogu siinne põllumajandusmaa ja loomakasvatus. Kõige rohkem on põllumajanduslikke majapidamisi Pärnumaal, järgnevad Võru, Tartu ja Harju maakond.
Tootmine koondub suurte kätte
Põllumajandusloenduse projektijuht, statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee ütleb, et kuigi majapidamiste arv on aastate jooksul kahanenud, ei ole tootmine põllumajanduses oluliselt vähenenud, kuna see koondub aina enam suurettevõtetesse. Eesti põllumajandustoodangust 84% annavad 1300 suurimat põllumajandustootjat.
Tootmise koondumine ei toimu ainult Eestis, vaid on iseloomulik kogu Euroopa Liidu põllumajandusele.
„Tootmise koondumine ei toimu ainult Eestis, vaid on iseloomulik kogu Euroopa Liidu põllumajandusele. Hoolimata paljude väikeste majapidamiste kadumisest, on neid Eestis siiski veel palju. Enam kui poolte Eesti põllumajanduslike majapidamiste aastase toodangu hinnanguline väärtus jääb alla 8000 euro,“ kommenteerib Valdvee.
/nginx/o/2021/01/27/13597644t1h31d6.png)
Kõigist Eesti põllumajanduslikest majapidamistest kolmandik tegutseb juriidilise isiku vormis ja selliste majapidamiste arv on kümne aastaga enam kui kahekordistunud. Eesti põllumajandusele on iseloomulik ka rendimaa suur osatähtsus – enamik kasutatavast põllumajandusmaast on rendimaa või muu maavaldus, majapidamiste omanduses on vähem kui kolmandik maast.
Noori on vähe
Teistele Euroopa riikidele sarnaselt on Eesti põllumajanduslike majapidamiste juhid pigem vanemaealised. Ligi pooled neist on vähemalt 55-aastased ja vanemad ning veerand vähemalt 65-aastased ja vanemad. Majapidamised on sageli väikesed, seega teevad kolmveerand juhtidest põllumajandustööd osaajaga.
Kokku töötab majapidamistes püsitööjõuna ligi 30 000 inimest. Aasta jooksul tehakse põllumajandustööd kokku rohkem kui 16 700 inimaasta jagu, sh on ka ajutiste töötajate töö ja majapidamisest väljastpoolt tellitud lepinguline põllumajandustöö.