Tootjad valitsusele sisseelamisaega ei anna. Tegutseda on vaja kohe!
28. jaanuar 2021, 00:00
Maa Elu uuris põllumajanduse, toidutootmise ja metsandusega tegelevatelt liitudelt, mida nemad uuelt valitsuselt ootavad.
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht
Aktsiisisoodustused. COVID-19 kriisi ajal on suur abi olnud aktsiisimäärade langetamisest, eriti diislikütusel. Põllumajandustootjate toodangu hinnad on koroonakriisist ja muudest asjaoludest tingituna langenud, paraku on sisendihinnad endiselt kallid, mis on mõjutanud põllumajandustootjate sissetulekuid.
Põllumajanduse jätkuv siseriiklik toetamine, aga mitte ebaõiglaste top-up’i toetustena, vaid õiglaste skeemide alusel. Ootame, et Maaeluministeerium taotleks Euroopa Komisjonilt top-up’i iganenud referentsaastate muutmist või teiste õiglaste siseriiklike toetusskeemide võimaldamist.
Valitsuse aktiivset tegutsemist Euroopa Liidu tasemel otsetoetuste võrdsustamiseks. Tegevusi, mis aitavad tagada õiglasema ja sihipärase toetussüsteemi ja vähendada sissetulekute erinevusi väikese ja keskmise suurusega ning suurte põllumajandustootjate vahel. Selleks tuleks rakendada piiri seadmine otsetoetustele ning otsetoetuste ümberjagamine tegelikele põllumajandustootjatele. Loodame, et valitsus rakendab meetmeid peretalude jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Põllumajandustootjate tugistruktuuride arendamine – põllumajandusteaduse stabiilne finantseerimine ja nõuandesüsteemi arendamine. Nõuandesüsteem, teadus ja innovatsioon aitavad põllumajandustootjatel toime tulla tulevaste ülesannetega.
Raimond Strastin
Eesti Aiandusliidu tegevjuht
Kõigepealt tuleb lõpetada äärmiselt tööandjavaenuliku välismaalaste seaduse eelnõu menetlemine ja pöörata tagasi kõik muudatused, mille algatas endine siseminister Mart Helme. Välistööjõu liikumist saab kontrollida ka ilma diskrimineerimata. Tööjõu vaba liikumine peab säilima ja tööandjatel olgu võimalik puuduvad töötajad väljastpoolt Eestit palgata, kui neid Eestis pole.
Välistööjõu liikumist saab kontrollida ka ilma diskrimineerimata.
Jälgime huviga, kas uue valitsuse rahandusministril on samapalju julgust kui endisel rahandusministril, et jätkata puu- ja köögivilja käibemaksu alandamisega Läti eeskujul. Eelmine rahandusminister andis ametnikele korralduse analüüsida käibemaksu langetuse maksumust Eesti riigile. Riigikogu maaelukomisjon ootab Rahandusministeeriumi ametnike analüüsitulemusi veebruaris-märtsis.
COVID-kriisiabi kiire väljamaksmine maasikakasvatajaid kiusamata.
Ootame stabiilsust eelkõige tööjõupoliitikas, siis saavad ettevõtted plaane teha ja areneda.
Sirje Potisepp
Toiduliidu juht
Välja tuleb töötada ja ellu viia Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti toit 2020+”. Suures kaubakülluses ja olukorras, kus importtooted on tihti Eesti toodetest odavamad, on vaja meie tarbijatele pidevalt meelde tuletada Eesti toidu eelistamist. Siseriiklikest toetusmeetmetest on tähtis turuarendustoetus ja sellega peaks igal juhul jätkama.
Tarbijate toiduohutuse tagamiseks tuleb luua parem järelevalve- ja analüüsivõimekus. See peaks kehtima nii tootjatele, töötlejatele, e-kaubandusele kui ka laadal või turul müüjatele. Toiduainete koostise analüüsi tõhustamine aitaks vältida maasika- ja listeeriaskandaale, mis on rahvusvaheliselt meie mainet rikkunud. Selle aluseks tuleks võtta Riigikontrolli toiduohutuse audit, mis tõi välja just esmatootjate järelevalve ebapiisavuse, samas kui toidutööstuste osa hinnati tugevalt toimivaks.
Edendama peaks ausaid kauplemistavasid. Seista tuleks tarneahela tõhusa toimimise ja ebaausate kauplemistavade tõkestamise eest.
Jätkuma peab ka Eesti toidu eksport. Vaja on toetada Eesti toidusektori positiivse kuvandi loomist ja uute sihtturgude avamist. Seetõttu on oluline Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava 2019–2022 elluviimine ja uuendamine. Eesti kui sihtriigi mainekujundus peab olema järjepidev, näiteks EAS võiks selles osas teadlikku turundust teha, praegu seda kahjuks ei tehta.
Henrik Välja
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht
Tuleb välja töötada riiklik struktuur puidu laialdasemaks kasutamiseks ehituses. Puidust ehitised ja mööbel võimaldavad atmosfäärist puitu seotud süsinikku lukustada aastakümneteks või isegi -sadadeks. Et edendada puitehitiste arengut ja püsida globaalses konkurentsis, tuleb luua riiklik tugistruktuur puidu senisest suuremaks kasutuselevõtmiseks ehitussektoris.
Samuti suunata täiendavaid ressursse uurimis- ja arendustegevusse puidu kasutusvõimaluste laiendamiseks.
Tuleb edendada puidupõhise energia arengut, mis tähendab efektiivset soojuse ja elektri koostootmist, hiljem ka taastuvate vedelkütuste tootmist puidu- ja biojäätmetest.
Roomet Sõrmus
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Üks uue valitsuse esimesi töid on eelmise valitsuse heakskiidetud kriisiabipaketi tingimuste lõplik kinnitamine, et saaks kriisiabi 12 miljoni euro ulatuses võimalikult kiiresti välja maksta.
Praegu valmistatakse ette uut eelarveperioodi ELi vahendite kasutamiseks alates 2023. aastast ja see seostub valitsusleppes oleva rohepöördega põllumajanduses.
Peame oluliseks, et poliitika kaudu soodustataks keskkonnahoidlikke investeeringuid ja põllumajandustooraine väärindamist. Kiiresti on vaja kokku leppida ka maaelu arengukava vahendite kasutamine selleks ja järgmiseks üleminekuaastaks.
Kiiduväärsena näeme, et valitsuslepingus räägitakse ka siseriiklikest toetustest, sest euroliidust tulevad toetused on jätkuvalt ebavõrdsed ja Eesti on üks väiksema toetuse saaja ühisest eelarvest. Siseriiklikult peaks pingutama, et meie tootjad suudaksid konkurentsis püsida.
Tähtis on, et Maaelu Edendamise Sihtasutus jätkaks laenude andmist ja käendamist. Maapiirkonna ettevõtjad peavad kapitalile ligi pääsema.
Äraootaval seisukoha oleme aktsiisisoodustuste osas, sest nende kohta valitsusleping selgeid vastuseid ei anna. Lubatud on küll maksurahu, mis on tervitatav, aga põllmajandust huvitab, milliseks kujunevad diislikütuse ja gaasi aktsiisid. Soovime, et praeguste tasemega jätkataks pikemas perspektiivis. See on tõhus instrument, kuidas kohalikku tootjat toetada.
Põllumajanduses algab peagi uus hooaeg ja põllumajandusettevõtjad vajavad selgust välistööjõu kasutamise osas. Valitsusel ja põllumajandusorganisatsioonidel tuleks aegsasti kokku leppida, millistel tingimustel välistöötajad hädavajalikke hooajatöid tegema tulla saavad.