Matkajuhid viivad huvilised lähipäevil sohu ja rappa

Märgalade päeva tähistamiseks toimuvad mitmel pool Eestis räätsamatkad. Foto: Elmo Riig / Sakala

Huvilised on oodatud jaanuari lõpus ning veebruari alguses märgalade päeva puhul toimuvatele loodusmatkadele - matkajuhid korraldavad 50 matka Eesti märgaladele, millest paljud on arvestatud rahvusvaheliselt tähtsate märgalade ehk Ramsari alade hulka.

Märgalade päeva tähistavad matkad korraldatakse selleks, et juhtida tähelepanu nende koosluste olulisusele nii looduskeskkonna, inimeste igapäevaelu kui ka turismi seisukohast. Eestis leidub palju soid, rannikumerd, rannaniite, jõgesid, järvi, lamminiite ja teisi märgalasid. Kõik need alad on koduks tuhandetele liikidele. Lisaks aitavad märgalad vett puhastada, süsinikku siduda, üleujutusi leevendada ning pakuvad teisigi hüvesid. 

• Matku korraldavad kümned matkajuhid üle Eesti.  
• Kõik matkad on üles loetletud Eesti Loodusturismi Ühingu kodulehel.
• Korraldajad paluvad matkadele eelnevalt registreeruda ning matkal osaledes terviseameti juhistest  lähtuda. 

Keskkonnaameti eluslooduse valdkonna nõunik Agu Leivits selgitas, et enamik inimkonnale eluliselt tähtsast mageveevarust on hoiul märgalades ja miljardite inimeste toit sõltub märgalade olemasolust. Maailma liikidest 40 protsendi käekäik sõltub otseselt märgaladest. Viimase paarisaja aasta jooksul on 90 protsenti maailma märgalade seisund oluliselt halvenenud ning veerandit märgaladega seotud liike ähvardab väljasuremine.

“Ramsari konventsioon, mis algselt keskendus veelindudele globaalselt tähtsate alade võrgustiku loomisele, on järjest enam pühendunud kõigi märgalade loodushüvede väärtustamisele, millest üheks olulisemaks on puhas vesi,” tõdes Leivits.

Eestimaa Looduse Fondi looduskaitse ekspert Silvia Lotman rõõmustas, et keset talve õhku visatud idee üle Eesti matkasid korraldada on nii paljusid matkakorraldajaid kõnetanud.

Meie märgalad on kuivendamise tõttu palju kannatanud, kuid neid on paljuski võimalik veel taastada.

“Meie märgalad on kuivendamise tõttu palju kannatanud, kuid neid on paljuski võimalik veel taastada. Kui suunata vesi tagasi kuivendatud aladele, hakkavad märgalad taas süsinikku siduma ja pakkuma elupaiku mitmetele lindudele, putukatele ja kahepaiksetele, kel täna meie looduses kuigi hästi ei lähe. Matkalised saavad oma silmaga näha nii looduslikke heas seisus kui ka taastamisjärgus olevaid soid,” ütles Lotman.

Aivar Ruukel Eesti Loodusturismi Ühingust nentis, et Eesti arvukad ja hästi hoitud märgalad on Eesti loodusturismi rahvusvahelises kuvandis kesksel kohal. “Kui sisestada guugeldades pildiotsingusse “Estonian nature”, saab esimesteks vasteteks enamasti maaliliste rabamaastike jäädvustusi. Soode, jõgede-järvede ja rannikumärgalade hea seisund ja jätkuv kaitse on turismimajanduse tuleviku seisukohalt üliolulised.”

2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelise märgalade päevaga 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas märgalade kaitseks sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet. See oli ajalooline hetk, kuna varem polnud keegi taolist üleilmset looduskaitselist kokkulepet sõlmitud. Ramsari konventsioon saab sel aastal 50-aastaseks, rahvusvaheline märgalade päev on tänavu pühendatud puhtale veele.

Märgalade päeva sündmuste korraldust veavad eest Eestimaa Looduse Fond, Eesti Loodusturismi Ühing ja Keskkonnaamet.