Teadlane: täiesti mahedat mett pole olemas

Mesilased. Foto: Meelis Meilbaum/Postimees Grupp As/scanpix

Just nii nagu inimese tervis sõltub suuresti sellest, mida sööme, on ka mesilastel tarvis mitmekülgselt toituda. Näiteks rapsipõllul käivad mesilased innukalt tööl, kuna rapsi õietolmus on kolm olulist aminohapet, mis on vajalikud vaklade normaalseks arenguks.

Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juht Marika Mänd tõi Vikerraadio saates Uudis+ välja, et isegi, kui rapsipõld on pestitsiide või repellente täis, lähevad mesilased ikka sinna korjele.

Nii võib ka öelda, et päris sada protsenti mahedat mett pole olemas, kuna ükski mesinik ei saa garanteerida, et nende mesilinnud pole osa oma saagist toonud taimedelt, mida ei kasvatata mahedalt.

Marika Mänd tõi välja, et üks viis tagada mesilaste loodusliku eluviisi kestlikkus oleks see kui inimesed niidaksid teepervesid ja aedu harvemini ning nii aedlinnade kui ka korrusmajade elanikud võiksid jälgida, et nende kodu ümbruses kasvaks õitsvaid taimi.