Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi
Saada vihje

Talvelgi saab ravimtaimi korjata

Talvisel ajal saab varuda männipungi ja Islandi samblikku.
Talvisel ajal saab varuda männipungi ja Islandi samblikku. Foto: Karepa Ravimtaimeaed

Talvelgi saab ravimtaimi korjata, isegi kui lumi maas. Nende abil saab ravida külmetushaigusi, mis meid talvel kimbutavad.

Männipungade korjamiseks kasuta oksakääre. Parem on korjata külma ilmaga, siis ei kleepu vaik käte külge. Männipungadest saab valmistada salvi nii nohu kui ka köha raviks. Salvi valmistamiseks sulata rasv (hane-, sea-, palmi-, kookosrasv vm), lisa männipungad ja lase haududa kaks-kolm tundi. Seejärel kurna, lisa nulu või tüümiani eeterlikku õli, sega ja vala purkidesse. Pungadest saab teha inhalatsiooni ülemiste hingamisteede põletike raviks ning lisada köhateesse koos teiste taimedega, kaks-kolm punga tassi kohta.

Sookail paistab ka lume alt välja. Võib korjata viie- kuni kümnesentimeetrisi rohelisi oksatippe, neid saab murda või lõigata kääridega. Kuivavad 25–30 kraadi juures ehk toatemperatuuril. Eluruumides ei tohiks sookailu aga kuivatada, sest eeterlikud õlid panevad pea valutama ja tekitavad iiveldust.

Teed võib valmistada nii kuivatatud kui ka toorest materjalist. Sookailu peetakse üheks parimaks ravimtaimeks köha korral, aga kuna see on mürgine, siis üle ühe kruusi päevas juua ei soovitata. Juua lonkshaaval päeva jooksul viis kuni seitse päeva. Sookailust saab valmistada ka salvi köha ja nohu raviks, kui hautada sookailuvõrseid rasvas kaks-kolm tundi. Võib lisada männipungi.

Kuusk on väärt abiline

Kuusevaiku saab noa või peitliga külma ilmaga tüvelt. Vaigust saab valmistada salvi haavade, löövete, putukahammustuste, sõrme- ja kannalõhede, psoriaasi raviks. Salvi tegemiseks võib hautada kuusevaiku (võib lisada ka varemerohu juurt) sulatatud rasvas kaheksa tundi 90 kraadi juures või keeta pliidiserval madalal kuumusel umbes tunni, kuid siis peab ise juures olema ja pidevalt segama.

Ühe hea rohesmuuti saab siis, kui korjad peenemaid kuuseoksi ja tükeldad viie sentimeetri pikkusteks juppideks.

Ühe hea rohesmuuti saab siis, kui korjad peenemaid kuuseoksi ja tükeldad viie sentimeetri pikkusteks juppideks. Siis pane mikserisse, vala üle veega, nii et oleks kaetud, ja vurista niikaua, kuni vesi muutub roheliseks. Võid lisada jupi ingverijuurt ja suhkrut või mett. Kurna, lisa soovi korral vett ja naudi. See on üks parimaid rohesmuutisid üldse – annab C-vitamiini, mineraale, klorofülli, eeterlikke õlisid. Vanemad kuuseokkad on väärtuslikumad. Tapab pisikuid, parandab verd, annab energiat. Juua võib järjest nädal kuni kümme päeva. Pikemal tarvitamisel võivad eeterlikud õlid neere ärritada.

Metsast leiab

Pohlalehed on hea vahend põie- ja neerupõletiku korral. Korjata tasub pehmema ilmaga ja mitte kohe tuppa tuua, sest suur temperatuurivahe muudab pohlalehed mustaks. Kuivatada ja lehed eemaldada vartelt. Keeta tuleb 30 minutit ja lasta tõmmata 10–15 minutit.

Mustikavarred sobivad teeks diabeedi korral, et veresuhkrut alandada. Teed võib valmistada ka kuivatamata mustikavartest, tükeldatud varred valada üle keeva veega ja lasta tõmmata termoses või kaane all soojas 20–30 min. Kellel on, võib lisada kõrve­nõgest ja maapirni.

Kasepungi saab koguda talv läbi. Kes tahab ilusat droogi, näpib okstelt ükshaaval pungad, aga saab ka lihtsamalt: laota seina äärde kate, näiteks lina, ja kui külma ilmaga oksi vastu seina lüüa, pudenevad pungad linale. Kasepungatee või -tinktuur parandab neerude tööd, aitab soolasid väljutada, on abiks reuma ja podagra vastu, kuid neis olevad tõrvained ja eeterlikud õlid võivad tundlikke neere kahjustada. Keelatud on neerukoepõletiku korral. Kasepungi võib kasutada ka salvi valmistamiseks. Pungades olev tõrv aitab seenbaktereid hävitada ja Ameerikas on kasetõrvaga salve kasutatud psoriaasi korral.

Haava- ja paplipungad on hea materjal salvi valmistamiseks. Salv aitab sügelevate löövete, psoriaasi ja haavade, aga ka putukahammustuste korral. Võib lisada kuusevaigu­salvi sisse.

Kui männikutes on lund vähem, saab talvel ka Islandi samblikku koguda. 

Kui männikutes on lund vähem, saab talvel ka Islandi samblikku koguda. Lõika ära punane alumine osa ning haruta samblik lahti ja eemalda okkad ja muu sodi. Kuivab samuti toatemperatuuril, kuid teed ja keedist saab valmistada ka kuivatamata samblikust. Islandi samblikust saab hea köhatee. Selleks tuleb keeta samblikku (võib lisada kibuvitsamarju) 30 minutit, lasta tõmmata kümme minutit, kurnata ja juua lonkshaaval. Enne joomist segada, et lima tassi põhja ei jääks. Suure limasisaldusega jook pehmendab kurku ja vaigistab köhahooge, puhastab hingamisteid rögast. Aitab ka palaviku korral, on antibiootilise toimega. Islandi samblik aitab ka maohaavandite ja maolimaskesta põletiku korral, hävitab helikobakterit.

Lepakäbid on hea vahend kõhulahtisuse ja soolepõletiku vastu. Praegu on õige aeg neidki korjata, kuivavad samuti toatemperatuuril.

Märksõnad

Tagasi üles