Kohalik veinitootja panustab kohalikule toorainele

Murimäe Veinikeldri perenaise Janika Ilvese sõnul on nende eripära, et joogivalik on suur, aga kogused väikesed. Foto: Paul Poderat

Väiketootjad, kes valmistavad käsitsi mitmesuguseid kääritamata või kääritatud jooke, panevad rõhku tooraine kvaliteedile ning päriselt sündinud lugudele, mida pudelisse villitud joogi juurde tarbijale jutustada.

Pärnumaal tegutseva Allikukivi veinimõisa mulluse aastakäigu veinid on mõisakeldris suurtes vaatides juba käima pandud. Väiketootjate Raili ja Roman Heina teatel kuulub nende sortimenti kuni üheksa toodet. Valge vein käärib ja laagerdub aastaga, punasele kulub rohkem aega. Villima asutakse veini veebruaris ja märtsis. Soe hooaeg kulub tooraine kasvatamisele ja korjamisele.

Haruldane roheline sõstar

„Kuna oleme väike pereettevõte, kasvatame enamiku toorainest ise,” rääkis Raili Hein. Vein pannakse käima siis, kui vajalik kogus toorainet on korjatud. Sügavkülmikud peavad enne järgmist küpse saagi korjamist olema tühjad. Esmalt vaarikad, siis sõstrad ja lõpuks arooniad.

Kõik veiniks tarvilikud sõstrad, mustad ja rohelised, kasvatatakse oma istanduses. „Tähtis on, et teame, kuidas need põõsad on kasvatatud ja hooldatud. Lõuna-Eesti on mustasõstraistandusi täis, aga rohelist sõstart ei kasvata keegi. Roheline sõstar on taimena nirum, see kasvab mööda maad ja marju tuleb käsitsi korjata,” seletas Raili Hein.

Rohelistest sõstardest saab aga valget veini, mida inimesed suvel rohkem armastavad. Samas ei ole väga palju marju, millest valget marjaveini valmistada, seetõttu on roheline sõstar tähtis tooraine. Rohelisesõstraistandus alles sirgub ja veini valmistatakse väikse partiina.

Kõige soovitum vein valmib rabarberist, mida suvel kõrgelt hinnatakse. Sügisel on populaarne õunavein, teab mõisahäärberi eestoas veinidega kauplev perenaine. Veinimõisa istandus kasvab sedamööda, kuidas vajatakse toorainet ja kuidas jõutakse selle eest hoolitseda. Sõstarde kõrval saadakse oma aiast valdav osa vajalikust rabarberist.