Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Kuidas vabaneda tülikatest kändudest?

Copy
Dipperfoxi kännupuur aitab vabaneda igasuguse läbimõõduga kändudest.
Dipperfoxi kännupuur aitab vabaneda igasuguse läbimõõduga kändudest. Foto: Erakogu

Silma häirivast või lihtsalt ette jäävast kännust lahti saamine võib nõuda palju vaeva ja aega, eriti veel siis, kui neid on rohkem.

Kändudest vabanemiseks on kasutatud ja kasutatakse praegugi eri meetodeid: neid on lastud niisama ära mädaneda, põletada, neisse on puuritud auke, kuhu on valatud keemiat, välja juuritud või freesitud. Aga on olemas ka kiired, võimsad ja tõhusad kännupuurid.

Enim leiab kasutust freesimine

Osaühingu Puukulgur pealik arborist Raivo Moon ütles loetletud võimaluste kohta, et sõltuvalt liigist, langetatud puu tervislikust seisukorrast, ümbritseva pinna niiskusest ja paljudest teistest asjaoludest võtab kännu iseeneslik mädanemine aega viiest kuni üle kümne aastani. Põletamisele ei tohi tiheasustusaladel mõeldagi ja puuritud aukudesse keemia valamine pole ei kiire ega loodussäästlik võimalus. Nii domineerivadki praegu juurimine ja freesimine.

Meetodi valimisel on suur vahe, kas lahti on tarvis saada mõnest kännust või suurest hulgast neist. Kui tegu on metsa või tulevase ehituskrundiga, siis üldjuhul kasutatakse seal koppasid ja muid jõulisi juurimisvahendeid. Eriti just ehitusplatsidel tuleb arvestada, et puu juurestik võib olla sama suur või suuremgi kui võra ning ebasoovitavate tagajärgede vältimiseks on vaja juured kätte saada. „Meie, arboristid, aitame siis, kui on vaja vabaneda väiksemast hulgast kändudest. Enamasti freesime, mis on turvaline ja kindel variant. Aga on selliseidki kliente, kes leiavad, et mõistlikum on saagida puu lihtsalt võimalikult madalalt maha ja asi kombes. Kui tegu on liigiga, mis ajab ohtralt võsusid – valdavalt käib see lehtpuude kohta –, on nii siiski keeruline ette jäänud puust ja tema kännust lõplikult vabaneda,” sõnas Moon.

Kõige levinum kändudest vabanemise abivahend ongi tänapäeval Mooni ütlust mööda kännufrees, mis on olemas juba paljudel arboristidel ja ka omavalitsused hangivad neid kasvavas tempos.

Tagasi üles