Eesti väikeettevõtjal on välisturule minna raske. Isegi nii raske, et mõni iseloomustab seda vängema sõnaga, kuid sinna ihaletakse, sest see kasvatab müüki hüppeliselt. Rahakulu on suur, mis tähendab omakorda, et kukkumine võib olla väga valus.
Välisturule minek neelab raha, aga ei pruugi tulemust anda
„See võtabki kõik kaua aega, on kallis ja kui korra eksid, hakkad otsast pihta, aga raha on juba läinud,” lausus Siim Kabrits, kes on osaühingu Chaga juht ja samas mahemajandusettevõtteid esindava katusorganisatsiooni Organic Estonia idee algataja.
Katusorganisatsioon tegeleb välisturgude seirega, koondades enda alla mitmeid Eesti väikeseid mahetootijaid, kuna koos on paremad võimalused silma paista ja sarnaste sõnumite kaudu luua hea esmamulje.
Kogemus kahekümnest riigist
2020. aastal Eesti ettevõtete ekspordimüük Skandinaavia turul langes märgatavalt. Seetõttu võttis ligi 50 liikmega Organic Estonia fookusesse meie mahetootjate müügivõimekuse parandamise Taanis ja Rootsis, arendades koostööd nii suurte jaekettide kui ka väikekaupluste, kioskite ja Horeca sektoriga.
„Eesmärgid said täidetud, kuid see võttis oodatust kolm korda kauem aega, sest ostujuhid olid pandeemia tõttu ülekoormatud ja edasise arengu osas püsis täielik teadmatus,” lausus Organic Estonia ekspordinõunik Mihkel Jürisson. Siiski iga Eesti maheettevõte, kes projektiga liitus, leidis mõne ostuhuvilise, kuid tõsisemat koostööd saab loodetavasti näha kevadel.