R, 9.12.2022

Eestis šampinjonide kasvatamine nõuab laboritingimusi

Tiit Efert
Eestis šampinjonide kasvatamine nõuab laboritingimusi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Seened kasvavad neljas kambris, igaühes 300 ruutmeetrit kasvupinda. Suvel ja sügisel on nõudlus šampinjonide järele väiksem, talvel mahud kasvavad ja hakkavad kevadel jällegi langema.
Seened kasvavad neljas kambris, igaühes 300 ruutmeetrit kasvupinda. Suvel ja sügisel on nõudlus šampinjonide järele väiksem, talvel mahud kasvavad ja hakkavad kevadel jällegi langema. Foto: Tiit Efert

Rakvere külje all Le­valas asub Eestis ainu­laadne šampinjonikasvatus, mille toodang jõuab kaubamärgi Natu’ke all poelettidele üle Eesti. Seni on Eesti kaubanduses leidunud valdavalt Leedus kasva­tatud seeni.

Seenekasvatuse taga on Leovandar Grupp, mille juht Leonid Vlasjuk meenutas, et ettevõtte asutas tema isa Jaroslav juba üle veerand sajandi tagasi. Alguses kasvatas isa köögivilju ja maitsetaimi: suvel põldudel, talvel kasvuhoonetes. Ajapikku ettevõte kasvas ja arenes ning tulid uued mõtted ja tooted. Vähehaaval võttis ettevõttes juhtohjad noorem põlvkond, kellel olid oma ideed.

Enne kui rajati seenekasvatus, mõtiskleti Vlasjuki sõnul pikalt, miks peaks Eesti inimene sööma Leedu seeni. Kinnistus mõte hakata ise neid kasvatama.

Küsimusele, miks šampinjonid, on vastus lihtne. „Ma ise sõin neid palju ja muidugi armastan seeni siiamaani väga. Seetõttu polnud kahtlust, et tuleks just šampinjone kasvatada,” põhjendas ta.

Alguses küll loodeti seene­istanduse rajamisel ka PRIA toetusele, ent kui pärast kolmandat taotlust tuli eitav vastus, kadus lootus. Seenekasvatus on spetsiifiline tegevus­haru, mis ei sobinud ühegi toetusmeetme alla. „Toetatakse ainult traditsioonilisi kultuure, seened nende alla ei kuulu ja nii jäimegi toetusest ilma,” selgitas Vlasjuk.

Kohustustest vaba

Seepeale pöörduti laenusoo­viga pankade poole. Üks pank vastas, et mõte on hea, aga riskid on suured. Teine vastus oli, et saate raha siis, kui olete istanduse valmis ehitanud.

Nii ei jäänudki muud üle kui oma ressurssidega hoone valmis ehitada, võtku see vaeva nii palju, kui võtab, ja mingu aega nii palju, kui läheb. „Läks peaaegu seitse aastat,” lisas Vlasjuk. Tema hääles on tunda nii uhkust kui rahulolu, sest kellegi ees pole kohustust oma tegevusest aru anda ega laenukohustusi, mida peaks igakuiselt täitma.

Seenekasvatuse rajamises on Vlasjuki sõnade järgi heas mõttes süüdi ka vend Radik Kwiatkowski, kes elab nüüdseks Saksamaal. „Ta pani oma hinge selle tootmise rajamisse,” lausus Vlasjuk venna kohta. Mehe kõrval toimetab elukaaslane ja tütarde ema Eti. Samuti on endiselt pidevalt abiks isa.

Paras peavalu

Vlasjuk tunnistab, et šampinjonide kasvatamine on paras peavalu. Selle juures pole ühtegi protsessi, mis oleks lihtne. Samuti pole väikseid probleeme, millest ei võiks välja kujuneda katastroof. Iga väike nähtamatu kõikumine võib kaasa tuua saagi hävimise.

Leonid Vlasjuk tunnistab, et šampinjonide kasvatamine on paras peavalu. Selle juures pole ühtegi protsessi, mis oleks lihtne.
Leonid Vlasjuk tunnistab, et šampinjonide kasvatamine on paras peavalu. Selle juures pole ühtegi protsessi, mis oleks lihtne. Foto: Tiit Efert

Näiteks piisab, kui elekter kaob tunniks. Mõjub nii õhuniiskuse, temperatuuri kui ka väliskliima muutus. Kõige suurem oht on seentele aga ini­mene, kes võib tuua haigusi. Seetõttu on seenekasvatuse juures kõige tähtsam hügieen ja siinkohal järeleandmisi teha ei saa. „Iga päev on pesupäev,” täpsustas ta.

Väga ohtlik periood on ­Vlasjuki sõnutsi kevad, kui õhk on taimede õietolmust paks. Ta võrdleb seenekasvatust laboriga, kus tuleb pidevalt üllatusi. „Ega need üllatused olegi iga kord nii pahad,” sõnas Vlasjuk ja lisas, et õpib seenekasvatuses kogu aeg midagi uut.

Šampinjonide seeneniidistik on pärit Hollandist ja sealt tuleb ka substraat. Esialgu saadetakse vana substraat ümbertöötlemisele, aga tulevikus on plaan seda põldudel väetisena kasutada. „Seenekasvatus on üks väga mõnus tegevus, sest kõik, mis loodusest võtame, saame hiljem loodusele tagasi anda. See on kinnine ring, mis ei tee loodusele kahju,” rääkis Vlasjuk.

Tõrjub välismaist toodangut välja

Seened kasvavad neljas kambris, igaühes 300 ruutmeetrit kasvupinda. Suvel ja sügisel on nõudlus šampinjonide järele väiksem, talvel mahud kasvavad ja hakkavad kevadel jällegi langema. Töö planeerimine käib ennustuste ja ootuste järgi, mille põhjal koostatakse graafik.

Igas kambris on seened eri kasvufaasis. Ühe substraadi ja seeneniidistiku eluiga on 48 päeva. Selle aja jooksul saab saaki mitmes laines. Korjatud seened jagunevad suuruse järgi kolme kategooriasse: beebi-, standard- ja grillšampinjonid. Viimased on populaarsemad suviti. Osa toodangust müüakse viilutatuna.

Šampinjon on maailma kõige populaarsem kasvatatud seen, seda ka Eestis, kuid turg on siin väike ja Vlasjuki ütlust mööda tuleb selleks palju tööd teha, et klient nende toodangut märkaks ja eelistaks. „Inimesed võiks ikka rohkem meie seeni süüa, aga õnneks on meie müüginumbrid võrreldes eelmise aastaga kasvanud ja oleme sellega väga rahul. Proovime toota täpselt sellises koguses, mis ära tarbitakse. See aitab hoida kvaliteeti,” rääkis Vlasjuk. Ta kinnitab, et nende seened on puhtalt, ilma iga­suguste turgutavate aineteta kasvanud.

Eestis kasvatatud šampinjonide sihtrühm on kõik Eesti inimesed, kes armastavad kohalikke seeni ja hindavad Eesti toitu. Vlasjuki jutu järgi on Natu’ke seente põhiliseks müügikanaliks kujunenud Selver. Kaupluseketi kommunikatsioonijuhi Rivo Veski ütlust mööda on Selver loobunud importšampinjonide müügist ja asendanud need Eesti kasvataja tootega. Õnneks on kliendid uuenduse väga hästi vastu võtnud. „Selverile on oluline, et oleksime kohalike tootjate toidukauba müüjana Eesti kaubanduse lipu­laev. Teeme pidevalt sortimendis uuendusi Eesti tootjate kasuks ja selle igapäevase töö tulemusel pakumegi oma kauplustes Eesti jaekettide võrdluses kõige suuremat kodumaist kaubavalikut,” lisas Veski.

Natu’ke seened on müügil veel suuremates Coopi kauplustes, Stockmannis, Kaubamajas ja Rimis. Kliente on restoranide seas ja HoReCa sektoris, kuid neil on praegu rasked ajad.

Tulevikuplaanidest on Vlas­juki sõnade kohaselt raske rääkida, sest aeg on koroonapandeemia tõttu keeruline. „Loomulikult on meil plaanid, aga need on praegu ootel, kuid loodame, et üsna varsti tuleme kriisist välja ja saame plaa­nidega edasi liikuda ning neist ka rääkida,” avaldas Vlas­juk.

Eestis kasvatatakse ka šiitaket

Siim Raadik, Scandic Organic OÜ tegevjuht

Siim Raadik.
Siim Raadik. Foto: Tiit Efert

Seenekasvatust on kindlasti mõjutanud riiklikud piirangud, mis on seotud restoranide ja hotellidega. Õnneks kompenseerib seda mõnevõrra restoranidest valmistoidu kojutarne, mida inimesed on hakanud hoogsalt kasutama. Jaekaupluste müük on mõnevõrra stabiilsem olnud ja jõulude ajal oli šiitake üsna populaarne, olenemata šampinjoni madalast hinnast. Kohalik inimene eelistab järjest enam Eestis kasvatatud mahedaid ­kultuure ja seeni, mis maitsevad hästi – tihti liha asendajana või koos lihaga.

Märksõnad
Tagasi üles