Võimalusi prognoosida aastaaegu

Veel kuu aega tagasi näitasid ­pikaajalised prognoosid sooja või isegi ­pidevate sulailmadega jaanuari, kuid nüüdseks on olukord muutunud. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eelmises ilmajutus jäid pooleli talve ja suve seoste teemad. Jõudsin NAO ehk Põhja-Atlandi ostsillatsiooni juurde. Tutvustan nüüd seda nn kaugseost lähemalt.

NAO puhul on tegijad Islandi lähistel paiknev madalrõhkkond ja Assoori saarte lähedal asuv kõrgrõhkkond. Nad on suurema osa ajast olemas, kuid väljen­duvad tavaliselt selgemini külmal poolaastal. See on Eestile üks olulisemaid näitajaid, eriti talvel. Mida suuremad on nendevahelised rõhuerinevused, seda intensiivsem on läänevool Euroopa põhjaossa. Tugevat läänevoolu tähistatakse positiivse indeksiga (NAO positiivne faas), nõrka negatiivsega.

Kui on võimalik nende rõhkkondade tugevust (NAO indeks) prognoosida, annab see võimaluse ette näha, milline kujuneb järgnevate nädalate ja kuude ilmastik. Seda eeskätt külmal poolaastal, sest NAO faas mõjutab tugevasti Euroopa talvi, seega kuuekuulise ennustuse puhul oleks tegemist äärmiselt vajaliku sesoonse ennustusega. Kahjuks on NAO suure varieeruvusega (müraga) kesklaiuste ­nähtus, nii et ka parimad ennustused ei suuda hõlmata üle kümmet protsenti ­selle aastatevahelisest muutlikkusest.

Eelmisel korral kirjeldatud võimaluste puhul võiks ju hinnata näiteks võimalikku rõhkkondade paigutust, tugevust ja muutlikkust pika aja jooksul. Vastavatel arvutustel lastakse hästi pikalt joosta ja vaadatakse, mis välja tuleb. Et oleks näha, kas tulemus on usaldusväärne või mitte, muudetakse meelega pisut algväärtusi mingi väärtuse ümber (ansambel­ennustused). Kui sellised muutmised ei anna prognoosides omavahel suuri lahknevusi, siis peetakse tulemust usaldusväärseks. Kui aga lahknevused kasvavad nii märgatavateks, et juba väike algtingimuste muutmine muudab lõpptulemuses palju, siis on tulemus (prognoos) eba­stabiilne ja realiseeruda võivad küllaltki erinevad stsenaariumid.

Kuigi selline tulemus näib kena, tuleb arvestada, et ilmastik on dünaamiline süsteem ja selle modelleerimine on alles algusjärgus. Samuti sõltub väga palju aluspinnast, atmosfäärist, ookeanist ja nende koosmõjudest, mille täpseid seoseid pole sugugi kerge ja võimalik kindlaks teha. Targem on olla valmis ootamatusteks! Jälgida tuleb nii või teisiti jooksvaid ilmaennustusi ja ka sesoonseid prognoose, sest need muutuvad. Midagi pole teha, teadmised pole täiuslikud ja mis veelgi tähtsam – elame Eestis, kus on ­väga muutlik ilmastik.

Seega kokkuvõttes tegelikult me ei tunne neid seoseid eriti hästi või on need nõrgad. Öeldut illustreerib ka praegune ilmastik: veel kuu aega tagasi näitasid ­pikaajalised prognoosid sooja või isegi ­pidevate sulailmadega jaanuari, kuid nüüdseks on olukord muutunud. Aastavahetuse paiku toimunud muutused paistavad olevat püsivamat laadi, nii et lumi jääb pikemaks ajaks. Tõenäoliselt on idapiiri ja saarte vahel väga suur õhutemperatuuri erinevus ka edaspidi. Kuigi on prognoositud väga külma ilma, on pakasepiir nihkunud üha kaugemale tule­vikku. Kas tuleb miinus 25 kraadi? Nagu ikka, elame-näeme!