/nginx/o/2021/01/13/13574311t1hd7ef.jpg)
Toidutehnoloog Mariliis Holm ei ole veel 30, ometi on tal ette näidata haridus- ja töökogemus mitmes riigist ning hiljuti koos abikaasaga asutatud fondi kaudu on ta investeerinud globaalselt 19sse tulevikutoiduga tegelevasse idufirmasse. Ise mitmes ettevõttes tulevikutoitu arendanud eestlanna usub, et järgmise kümne aasta jooksul saame oma toidusüsteemis kogeda rohkem muutusi kui viimase 10 000 aasta jooksul kokku.
Rakupõhised tooted on identsed tavapäraselt toodetud liha ja kalaga, erinevus seisneb aga selles, et rakupõhise toote puhul kasvatatakse loomarakkudest lihatükk väljaspool looma keha. Rakupõhise liha tehnoloogia algab tüvirakkudega, mis on võetud väljavalitud loomalt. Tüvirakud kasvatatakse just neile sobivates tingimustes ehk õige pH, temperatuuri jms juures ning neid toidetakse sobivate toitainetega, näiteks suhkru, soolade, vitamiinide ja aminohapetega, millest viimased on valkude ehitusplokid. Rakke kasvatatakse eri tüüpi bioreaktorites, kus nende kasvu suunatakse omakorda eri kasvufaktoritega.
Nii loomakasvatusest pärinev kui ka rakupõhine lihatükk koosneb kolmest põhirakutüübist: lihasrakust, rasvarakust ja fibroblastidest.
Erinevalt loomakasvatusest kaob sellise tootmismeetodi puhul vajadus kasutada antibiootikume ja mis peamine – ei tapeta loomi. Samuti on uue tehnoloogia eelis keskkonnasäästlikkus, sest väheneb ressursside vajadus. Rakupõhise liha tootmisel kasvatatakse vaid see osa loomast, mis hiljem tervenisti ära tarbitakse, see omakorda tähendab, et ei ole vaja kulutada ressursse silmade, aju, närvisüsteemi jms kasvatamiseks.
Rakupõhiste toodete puhul ei ole tegemist ainult liha- või kalamaitselise tootega, vaid identse lihatükiga ehk kui tarbijal on allergia kala vastu, siis näiteks Finless Foodsi rakupõhine tuunikala on nimetatud tarbijale samuti allergeeniks.
/nginx/o/2020/12/02/13507941t1h9453.jpg)