Hea uudis kalameestele: siseveekogudel on jääle minek lubatud

Kalamehed pääsesid aastase pausi järel taas jääle ja neid oli jõgedel ja järvedel rohkesti. Foto: Marko Saarm

Mitu nädalat kestnud külmakraadid on kasvatanud paljudele Eesti siseveekogudele piisava paksusega jääkaane ning kolmapäevast on lubatud minna nende veekogude jääle, kus jääkaane paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.

Päästeamet mõõdab igapäevaselt populaarsemate siseveekogude jää paksust, mõõtmise tulemusi saab vaadata pidevalt täienevast kaardirakendusest. 

Jääkaart on loodud selleks, et inimestel oleks võimalik saada mugavalt infot jääolude kohta Eesti siseveekogudel. Eestis on ligi 1200 järve ja veehoidlat, lisaks sellele hulk jõgesid ja tiike. Igale poole päästjad jää paksust mõõtma ei jõua, aga kindlasti kontrollitakse jääolusid veekogudel, kus inimesi käib rohkem ning kus oht õnnetuste juhtumiseks on suurem. 

Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Andmed sisestatakse kaardirakendusse. Meeles tuleb pidada seda, et jääkattele tohib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Õhem jää pole piisavalt tugev ega pruugi inimest kanda.  

Kuna eelmisel aastal jääd sisuliselt ei olnudki, on inimeste suur soov jääle minna täiesti arusaadav.

„Kuna eelmisel aastal jääd sisuliselt ei olnudki, on inimeste suur soov jääle minna täiesti arusaadav. Kindlasti aga tuleb meeles pidada seda, et ohutus on olulisim. Jääle minnes peab kindlasti veenduma, et see on piisavalt paks ja suudab inimest kanda. Jääkaart aitab sellele kaasa,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Kindlasti tuleb aga meeles pidada seda, et kaardil olevad andmed on informatiivsed ja ohutus algab igaühest endast – seega on parem jääle mineku ohutuses mitu korda veenduda ja alles siis minna või kasutada hoopis tehislikke liuvälju. 

Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid, ka siis kui jää pakus on 10 sentimeetrit, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem on veekogu, seda ebaühtlasem on jää.

Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem. Kõige parem oleks, kui lapsed käiksid uisutamas ainult ametlikel ja turvalistel liuväljadel ning veekogude jääle omapäi ei läheks. 

Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. "Jää võib pärast pikka ootust eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palume lapsevanematel rääkida üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida lastel silm peal. Kui märkate hädalist või vajate ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112," märkis päästeamet.  

Kuidas käituda ohu korral?

• Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid - jää pragisemine või vajumine, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed tagasi.
• Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal lükka käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.
• Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinnapoole, kust tulid. 
• Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.