Looduskalender ⟩ Eestis saab nautida maailma kõige parema heliga linnukaamerat

Kristel Vilbaste
Copy
Pasknäär on vanaroosa sulestikuga vareslane, kel sulgedel meie trikoloorgi.
Pasknäär on vanaroosa sulestikuga vareslane, kel sulgedel meie trikoloorgi. Foto: Karl Adami

Kagutuul venitab mu katuseharjast alla pika valge tuisuliniku, tirib seda raevuka hooga maani ja virutab siis suure hooga põõsastele soojatekiks.

Põõsas kössitavad varblasepoisid näevad, kuidas nende suvekorteri katusel kasvab sellesama tuisuiili noore venna tantsusammu läbi kõrge lumekoorem, isegi pesakastiava mätsitakse hoolega kinni.

Linnud ei tea, mis sellise ootamatu talvega ette võtta ja vuristavad toidulauale ning täidavad oma kõhu järgmise sihvkaportsuga. Sulepallid muutuvad aina pontsakamaks ja pontsakamaks, aga ei teagi enam kas liigsöömisest või puhvis sulgede vahele pugevast külmast.

Tugitoolivaatlused

Miks lindudele kooritud päevalilleseemned ei maitse?
Miks lindudele kooritud päevalilleseemned ei maitse? Foto: Kristel Vilbaste

Vaatan linde läbi akna, ilmselgelt ei meeldi selline ilm neile ja ega mullegi. Palju mõnusam on istuda arvutitoolis, kuum kohvitass laual auramas ja ahjutuli selja taga hubisemas. Inimelu on tõesti mugavaks läinud ja mitte ainult läbi akende, mis enam vanaaegselt jäälilledes pole, vaid ka läbi arvutiekraani saame jälgida, mis linnud teevad.

Selleks piisab, kui klõksida lahti looduskalender.ee talilinnukaamera ja tuba täitub sidistamise ja põristamisega.

Talilinnulaulu töömelu sisse

Mäletan, kui kunagi ühe vana loodusemehega rääkisin, siis kurtis ta, et kõrvakuulmine on kadumas ja kuulmisaparaat võimendab väga valesti metsahääli. Aga piisab vaid talilinnukaamera heli lahtikeeramisest, kui tunnete, nagu istuks Lõuna-Eesti talu südames lumehanges ja kuulaks, mida linnud räägivad.

Looduskalendri tegija Gennadi Skromnov ütleb, et tegemist ongi ilmselt maailma parima heliga linnukaameraga, kus korraga tegevust jälgimas lisaks eestlastele ka kogu Euroopa rahvaid, väljamaalasi on ligi pool.

Habemik pasknäär ja suristaja-tihane

Aga linnukaameras võib näha ligu 20 talilindu. Vaadata näkku väga arale pasknäärile, näha lisaks tema sinimustvalgele tiivamustrile uhket valget habet ja vuntse ja tuule käes sama uhket suletutti nagu siidisabadel. Ja seda kui suur on võrreldes tihastega suur-kirjurähn, kes posti külge seotud liha hakib. Ja kui suure vurinaga lendavad rasvatihased, kui häbelikult hiilivad kohale siiski natuke riiakad sinitihased.

Siidisabad on rändamas lõuna poole, mahajäänud nutavad tammeladvas.
Siidisabad on rändamas lõuna poole, mahajäänud nutavad tammeladvas. Foto: Kristel Vilbaste

Taustalt on kuulda rähnipõrinat, siis kui platsile saabub kolmas rähn ja ägedat sidinat, kui kohale lendab rohevintide või siisikeste parva. Tabada hetke kui hallikõhuga põhjatihane vannub pahaselt „tä-dä-dää“ ja kui rasvatihane ei pääse lauale, siis suristab teiste lindude peale.

Nugise õunaisu

Looduskalendri lehelt leiab viiteid ka teistele kaameratele, saab teada näiteks, kuidas laste kaamera eest käis nugis õunu nosimas. Nugise kohta teame enamasti lapsepõlves nähtud multikatest, et ta vaid oravaid püüab, aga tõepoolest võib ta pugida kõhu maani ka õuntest, mu maakodu mesindusruumis on talvel pidev õunaveini lõhn. Ilmselt ei mahu ta igaltpoolt täiskõhuga läbi ja nii on mõne kärjekasti peal suur junnihunnik, mis haiseb käärinud õuntest.

Algamas on talve valgem ja külmem pool

Aga neljapäeval on tulemas talihari, selle nädala lõpuks peaks talve selgroog hirmsa pauguga pooleks löödama. Paukuvat pakast lubab ka peale kuuloomist ilmajaam. Proovime siis talve valgema ja külmema poole ka ära kannatada, kevad pole enam mägede taga.

Kui tõnisepää pääva läbi tuiskab, on mehed aasta otsa joonud, aga kui päike paistab, siis on targad. Lääne-Nigula.

Tõnisepäeval, 17. jaanuaril tasub aga endeid järgida - hästi palju soolast süüa, kes teile janus juua tuleb andma, sellega saate sel aastal leivad ühte kappi panna.

LASTELE Ilmamäng: Sõbraga jagamine

Taliharjal vaadati vanasti, kas pool toitu on nii inimestel kui karielajatel alles, ülejäänu jagati abivajajatele. Sel ajal võiksid ka lapsed oma mänguasjad üle vaadata. Need asjad, millega tüütuseni olete mänginud, võiks viia sõbrale mängimiseks. Ehk toob sõber ka midagi põnevat vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles