Kas talve- ja suveilma vahel on seos?

Kui soe või külm on talv, sõltub sellest, kui tugev on õhuvool Atlandi ookeanilt. Foto: Marko Saarm

Viimasel ajal on seoses talve alguse ja aastavahetusega suurenenud järsult huvi selle vastu, kas talvel ja suvel on mingit seost ja millised on seoste uurimise meetodid. Püüan kokkuvõtlikult seda tutvustada.

Pikaajalises ennustuses hinnatakse nii temperatuuri- ja õhurõhuvälju kui sademeid teatud maa-alal. Kui probleemile lähenetakse süsteemselt, on vaja andmeid ja hinnanguid väga suure ala kohta, mitme kuu andmeid vähemalt ühel poolkeral. Seejuures õhurõhku või temperatuuri saab hinnata paremini kui sademeid, sest sademed on iseloomult palju varieeruvamad ja muutlikumad nii ajas kui ruumis.

On põhiliselt kaks võimalust: statistiline meetod ja süsteem maismaa-atmosfäär-ookean koostoime hindamine numbrilise modelleerimise alusel.

Statistiline meetod tähendab enamasti analoogaastate meetodit ehk otsitakse välja sarnase temperatuurikäiguga aastad. Eeldus on, et on olemas iseloomulikud viisid ja mustrid, kuidas temperatuur aasta jooksul muutub. Muutumise alusel saab aastaid jagada klassidesse ja uurida, kas käesolev aasta kuulub mõnesse klassi või mitte. Jällegi on eelduseks, et klasse on lõplik arv või lõplik arv + mõni erand. Elu näitab, et kuigi võrreldava aasta ja analoogaasta(te) temperatuurikäigu vahel on mingi seos, on võimalusi ikkagi piiramatul hulgal ja temperatuurikäik kattub siin või seal, kuid tavaliselt mitte kogu aasta ulatuses.

Analoogaastate meetodit võib küll kasutada kombineeritult süsteemi käitumise hindamisega (modelleerimisega), kuid mitte eraldi, sest üksnes statistika ilmaennustamise küsimuses ei õigusta end piisavalt. Peab ütlema, et juba hulk aega tagasi on kõik ilmakeskused sellest meetodist loobunud. Veel sajandivahetusel oli see populaarne meetod, kuid nüüd enam mitte.

Süsteemi maismaa-atmosfäär-ookean koostoime hindamine. Eesti on subatlantilises kliimaperioodis. See tähendab, et meie ilmastiku kujundajatena on tähtsal kohal nii mered ja ookean(il toimuv) kui ka manner. Sealjuures on ookeani mõju veidi ülekaalus. Kui soe või külm on talv, sõltub sellest, kui tugev on õhuvool Atlandi ookeanilt. Näiteks soojadel ja muutlikel talvedel on õhuvool Atlandi ookeanilt Euroopa põhjaossa tunduvalt ülekaalus (tugevam), kuid külmadel ja stabiilsetel talvedel on läänevool nõrk või isegi lakkab.

Juhul, kui Eesti ilma mõjutavad idast-kirdest saabuvad õhumassid või idas asuv kõrgrõhkkond (madalrõhkkondade liikumine itta on blokeeritud), on ilmastik reeglina rahulik ja sademeid vähe, kuid see-eest on ilm aastaajale vastav. Niisiis on ülesanne ära arvata, kui tugev võiks eesseisval aastaajal olla õhuvool Atlandilt, sest see määrab aastaaja karmuse. Üheks vastavaks näitajaks on NAO ehk Põhja-Atlandi ostsillatsioon. Jätkan järgmises ilmaloos.

Aastavahetus juhatas sisse uue aastaaja. Tegelikult sadas juba jõulude ajal kagupiiril pool meetrit lund, mis ei jõudnud järgnenud sulailmadega kaduda. Nüüd on suuremas osas Eestist lumi maas ja näib, et see püsib kuu lõpuni. Ilm läheb külmemaks, aga esialgu mitte kuigi palju, ometi piisab sellest lume püsimiseks.