Käsitöödžinn teeb masstoodangule silmad ette

Tarvo Jaansoo džinniarmastus tärkas kolm-neli aastat tagasi ja huvi sai nii suur, et 2019. aasta alguses avati džinnivabrik Junimperium Distillery. Foto: Ingrida Leesar

Kes käsitööna valminud džinni kord mekkida saanud, enam suure tõenäosusega poes vanade lemmikute poole ei vaata. Iga tegija lisab tootmisel eri maitsenüansse, mis teevad joogist kordumatu maitseelamuse.

Varasematel aegadel on olnud tavapärane, et keegi tutvusringkonnast ajab koduõlut, valmistab oma aia õuntest ja rabarberitest siidrit või veini. Nüüd on järjest populaarsemaks muutunud ka käsitöö­džinni tegemine. Vahvaid käsitöödžinnikodasid on Eestisse paaril viimasel aastal tulnud üsna mitu.

Selle Inglismaal sündinud kange alkohoolse joogi valmistamine on üsna keeruline teadus. Vaja on sobivat aparatuuri, kvaliteetseid tooraineid, ideid, teadmisi, pealehakkamist ja kannatlikkust. Seda kõike on jagunud 2019. aasta alguses avatud džinnivabrikul Junimperium Distillery. Lühikese ajaga on ta tõusnud Eesti auhinnatuimaks džinnitootjaks.

Ettevõtte üks asutajatest Tarvo Jaansoo meenutas, et tema džinniarmastus tärkas kolm-neli aastat tagasi välismaareisidel, kus ta märkas, et müüki tuleb järjest uusi džinne. Sellest peale hakkas Jaansoo end džinnimaailmaga a­ina enam kurssi viima. „Nii see sõrm kuradile antud sai,” sõnas mees naerdes. Aga kui ka kodus abikaasa džinnihulluse peale mainis, et tehku mees siis juba enda oma ka, sai asi otsustatud.

Sipelgadki annavad maitset

Džinn ei tähenda vaid kadakamarjadega destilleeritud kanget napsi. Kadakamarjad peavad seal sees olema, aga muid maitsenüansse antakse lisaks hoolikalt valitud maitsetaimedega. Või siis hoopis üllatuslike lisanditega. On džinne, kus maitset annavad merevetikad. Või hoopis mustad tomatid. Või palun väga, sipelgad. „Varsti ei ole asja, mida džinni sisse pandud poleks,” kõneles Jaansoo ja lisas, et heas džinnis on kõige olulisem siiski maitsete tasakaal. Ja see, et peas küpsenud idee on lihvitud täiuseni.