Kliimamuutused suunavad sordiaretust

Jõgeval on aretatud hulk Eesti oludesse sobivaid tomatisorte. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Lõppenud aasta kujunes Eesti ilmavaatluste ajaloo kõige soojemaks ja taimekasvatajad on sunnitud taaskord tõdema, et ilm on muutunud: sügisene kasvuperiood pikem, talv pehme ja kuna lumesulamisvett kevadel napib, kipub kasvuperioodi algul põud kimbutama. Kõik see seab täiesti uued ülesanded meie sordiaretajatele.

Eesti taimekasvatuse instituudi (ETKI) direktor Andre Veskioja kinnitas, et nende töös on tõepoolest järjest suuremat rolli mängimas kliimamuutuste mõju. Ilmastik muutub kõikjal maailmas, aga Eestis on muutused olnud teiste piirkondadega võrreldes tuntavamad.

Tuleviku tarbeks uusi sorte aretades tuleb arvestada, et talvel ei pruugi seni nii tavapärast külmaperioodi tulla ja taimede kasvuperiood on järjest pikem. „Peame vaatama, et sordid suudaksid paremini taluda kliima ekstreemsusi, näiteks põuda ja üleujutusi,” seletas Veskioja. „Me ei tea kunagi ette, milline ilm tuleb, aga peame oma sordiaretuses jälgima, et tootja saaks saagi kätte. Ta võib põllul kasvatada mingit tippsorti, aga kõrval võiks riski hajutamiseks olla selline sort, mis erinevates ilmaoludes teda päris ilma saagita ei jätaks.”

Sel aastal hakatakse Jõgevale ehitama katseala, kus saab tekitada põuda ja üleujutust, nii ei pea ootama, et loodus ühel aastal põuda ja teisel üleujutust pakuks, vaid saab kohe ühel lapil vaadata, kuidas aretatav sort põua korral käitub ja samas kõrval võib üleujutuse mõju uurida. Nii saabki kliimamuutuse mõju kiiremini jälgida.