/nginx/o/2020/12/02/13507941t1h9453.jpg)
/nginx/o/2021/01/06/13562872t1h344e.jpg)
„Lumi tuli maha ja valgeks läks maa,” saab laulda suurem osa Eestimaast, sest kui lumekaarti vaadata, olid teisipäeval lumetaadi lahkusest ilma jäänud vaid saared ning Lääne- ja Pärnumaa.
Nädala mõte: Eestimaal on ruumi
Ja kui lumi juba maha tuleb, läheb eestlane kelgutama, suusatama ja matkarajale. Tavaliselt kõik korraga ja samasse kohta. Nii saime pühade ajal lugeda uudiseid, kuidas Lõuna-Eesti suusanõlvadel hakati piletimüüki piirama ja kohalik taristu sai korralikult proovile pandud. Jõulude ajal ilmusid kui déjà-vu fotogaleriid ummistunud rabaradadest, täpselt nagu kevadel. Läinud nädalavahetusel sai ka Tallinn kauaoodatud lumekihi ja see täitis Tallinna lauluväljaku kelgutajate armeega.
Muidu igati rõõmustav nähtus, aga sel aastal on neid pilte hirmus vaadata. Saame söögi alla ja peale soovitusi püsida kodus pereringis, eelistada kaugtööd. Ja siis, hopsti, on kelgunõlv rahvast puupüsti täis. On küll välitingimused, ent hetkereeglite järgi on vabas õhus sportimine lubatud kuni kümneliikmelisele grupile, mitte tuhandele või isegi suuremale hulgale.
Rakvereski tehti „tore” lüke, kui uuenduskuuri läbinud Vallimäel, kus seni harjutud kelgutama, äkitsi see ära keelati ja kõik kelgutajad linnaserva Palermo nõlvale suunati. Jah, uued objektid muutsid Vallimäel kelgutamise ohtlikuks, aga kummaline, et sellest alles lume saabudes aru saadi. Nüüd on Palermo nõlv rahvast pungil. 2 + 2 jaoks ruumi ei ole.
Aga Eestimaal tegelikult on ruumi. Juba olukord, kus Pärnus on roosipõõsastel veel õienupud, aga Lääne-Virumaal on saksa lambakoeral lumi kõhuni, näitab, kui suur me väike Eesti on. Praegu on paras aeg avastada kodulähedast metsatukka, teha jalutuskäik jõe, järve, mere ääres või sumbata rabaserva üle põllu või läbi metsa, ilma populaarse laudteeta. Liugu saab lasta ka väiksema künka otsast ja lastele on üks väike lumelabidaski atraktsioon, millega jagub tegevust tundideks. Jagub lusti ja jagub ruumi!