Uus aasta ühendas riigiameteid ja tõi maksutõusu

Harrastuspüüdja tohib püüda ööpäevas kuni viis haugi. Foto: Elmo Riig

Aasta algus tõi taas hulga muudatusi, nii näiteks peavad tootjad hakkama oma taskust välja käima senisest enam raha riigilõivudeks ja selle eest, et ametnikud neid kontrollimas käivad.

Maaeluministeerium andis teada, et 1. jaanuarist kehtestati tasud taimetervise järelevalvetoimingute eest ametlikele kontrollidele, mida tehakse hindamaks rikkumise ulatust ja mõju või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud. Makstava tasu määr on 70,36 eurot.

Muutuvad ka mahepõllumajandusega tegelejate riigilõivud. Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega tegeleva isiku riigilõiv koosneb edaspidi kahest komponendist: püsiosa 62 eurot ja muutuvosa, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Riigilõivu muutuvosa on edaspidi 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või 0,24 eurot hektari kohta korjeala puhul ja võib ulatuda kokku kuni 5000 euroni aastas.

Mahetoodete ettevalmistamise ja turule viimisega tegeleva isiku riigilõiv on nüüd 40 euro asemel 120 eurot. Mahetoodete importijatele on riigilõiv 300 eurot aastas.

1. jaanuarist alustasid keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon ühise asutusena, mis kannab keskkonnaameti nime ja töös on üks üldine klienditeeninduse telefoninumber 662 5999. Keskkonnarikkumistest ja hätta sattunud loomadest-lindudest saab ööpäevaringselt teada anda riigiinfo telefonil 1247.

Aasta alguses alustas uue riigiasutusena tööd ka kogu toidutarneahela järelevalvet hõlmav põllumajandus- ja toiduamet, mis moodustati veterinaar- ja toiduameti ning põllumajandusameti ühinemisel. Uue ameti peadirektor on Urmas Kirtsi, kelle sõnutsi muudab värskelt loodud amet seni kahe asutusega suhtlema pidanud klientidele asjaajamise lihtsamaks. Kahe varasema ametkonna töötajate telefoninumbrid ja üle Eesti paiknevate esinduste asukohad jäid samaks.

Kalapüügieeskirja muudatustega seatakse nüüd uued päevalimiidid harrastuspüügile. Viimastel aastatel on kehtinud ahvenapüügi päevalimiit, samuti jõevähi, meriforelli ja lõhe päevased püügikogused. Nüüd on seatud limiidid ka teistele kalaliikidele ja edaspidi saab harrastuspüüdja püüda ööpäevas 5 haugi, 5 koha, 15 latikat, 2 jõeforelli. Ahvena 15 kilo suurune limiit jääb samaks. Jõevähi limiit väheneb 100 isendilt 75 isendini. Lõhe ja meriforelli päevalimiit jääb samaks, kuid laieneb sisevetest ka merele.

Sisevetes muutuvad haugi, koha ja latika kudeaja püügikeelu ajad. Koha ei tohi nüüd püüda 5. maist 10. juunini ja see keeld kehtib kõikides siseveekogudes. Haugi keeluajaks Võrtsjärves ja muudes siseveekogudes (v.a Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel) on 15. märts kuni 30. aprill, latika keeluajaks siseveekogudes (v.a Võrtsjärv ja Peipsi järv) aga 1. mai kuni 10. juuni.