Eriti tugeva hoobi saaks analüüsi järgi maapiirkondade tööhõive, mille toimetulek sõltub suuresti metsa- ja puidusektorist, teatas metsa- ja puidutööstuse liit.
Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on sektori panus tööhõivesse kõrgeim Kesk- ja Lõuna-Eestis. "Täna annab metsa- ja puidusektor otseselt või kaudselt tööd 15 protsendile Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikest. Raiemahu vähendamisel 10 miljonile tihumeetrile aastas langeks vastav näitaja hinnanguliselt viiendiku võrra, mis tähendab tuhandeid töökohti," nentis Välja pressiteates.
"Eesti väiksemate piirkondade tööturg on iseäranis sõltuv regioonis tegutsevate suurettevõtete käekäigust ja olulisemad tööandjad on sageli just metsa- ning puidusektori firmad.
Ta lisas, et metsa- ja puidusektor on Eesti regionaalpoliitika üks tugisambaid ja ka ääremaastumise pidurdaja, sest loob kõrgepalgalisi ning rahvusvahelise haardega töökohti väljaspool suuremaid tõmbekeskuseid. "Eesti väiksemate piirkondade tööturg on iseäranis sõltuv regioonis tegutsevate suurettevõtete käekäigust ja olulisemad tööandjad on sageli just metsa- ning puidusektori firmad," selgitas Välja.
Eesti maapiirkondade arengut veavad tema hinnangut mööda kõrget lisandväärtust loovad ettevõtted, mis meelitavad piirkonda kvalifitseeritud spetsialiste. Ta lisas, et kohalikud metsa- ja puidusektori ettevõtted on viimasel kolmel aastal teinud investeeringuid kokku enam kui miljardi euro väärtuses.
Samuti on sektor tema sõnul Eesti kõige automatiseeritum ning digitaliseeritum tööstusharu ning tehnoloogilise võimekuse ja sellest tuleneva lisandväärtuse kasv võimaldab sektoris rakendust leidnud inimestele maksta Eesti keskmisest kõrgemat palka.
Tema hinnangul oleks metsa- ja puidusektoris töö kaotanud inimestel väga keeruline leida tööturul võrdväärset alternatiivi. Välja sõnul on Eesti väiksemates piirkondades juba täna paljudes sektorites töö seiskunud ja inimestel pole isegi soovi korral alati võimalik kodu lähedal tööd leida.