/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/12/28/13550302t1h38e7.jpg)
Lõppenud nädal lõi plaastri meie iga-aastasele hingehaavale, et jõulud pole valged. Igatahes Kagu- ja Kirde-Eestisse kallati lund alla kohe koormatäis.
Looduskalender ⟩ Matkaradade juures peab arvestama autode paraadiga
Tõsi. Ilmateenistuse lumekaardile sai sellest vaid 16 cm Tuulemäe kanti meie lõunapiiril ja 15 cm lund Narva. Meie „lumiste katuste sissekukkumise kants“ Väike-Maarja aga sai lund vaid 9 cm. Aga eks kõigis neis paikades oli lund siiski üle saapasääre, sõltus vaid saabastest.
Tuulepoiste lumesõda
Selle lumesaju tegi eriliseks puude külge kleepunud lumi, männid ja kuused kummardusid maani, lehtpuudel oli karakullmüts peas. Ja pühapäevane päikeselaik saatis tuulepoisid inimestega lumesõda pidama. Kütiorus lõkke ääres seistes pommitas suur vana kask mind pidevalt lumepallidega. Kohati oli lumekoorem nii kohev, et isegi vares ei mahtunud oksale istuma.
Täpiline kuldnokk linnusöögimajas
/nginx/o/2020/12/28/13550308t1ha96a.jpg)
Linnud on talve tulekust ärevil. Tihased trallitavad ümber aknaaluse rasvapalli, siidisabaparv käib lodjapuudelt matti võtmas. Ja kui tuleb harakas linnusöögimajast varastatud pekikäntsakat põõsa alla matma, siis pistab see tutiga värvikirevate siidisabade parv virinal lendu.
Kõige suuremad üllatajad on sel nädalal kuldnokad. Jah, need mustad valgete täppidega linnud, kes toidumajadesse sööma tulevad, on meie kevadised hõiskajad kuldnokad, mitte mäntsakud, nagi internetist määramisabi otsides arvatakse.
Hiireamps ja pujupudi
Kõige põnevam on aga sel värskel lumel lugeda jäljeraamatut. Kus on kitsepere püüdnud endale maani küljealust kraapida, kus hulljulge hiireisand nina lumehangest välja pistnud. Ja vaid pisike punane vereplekk puhasvalgel lumel ja inglitiibade sarnane kaku maandumispaiga loor ümbritseval lumel annavad märku ühe õnnetusest ja teise rõõmust. Ja nurmkanade jäljetraktor ümber pujudepuhma – 1, 2, 3... 8 sulepallikest. Hoiame pöialt, et neid kevadeks samapalju alles oleks.
Hundid peavad päise päeva ajal jahti
Aga mu vend Enn Vilbaste räägib Pärnumaa metsade ja rabade vahelt, et jälgede järgi on näha ka, kuidas sead on metsas tagasi ja jahimeeste käest pääsenud põdrad on taas liikumas oma tavapärastesse elukohtadesse. Ja põld on täis hirvekarja jälgi.
:format(webp)/nginx/o/2020/12/28/13550309t1hb66c.jpg)
Hundid peavad jahti ka päise päeva ajal, rabast tuleb aga korralik üheksa hundi jäljerida. Rebane va Reinuvader on aga läinud õige kavalaks, pikutab keset päeva heinapallidel, eks mõnus hiiresahver on heinapalli all, kui tahad võtad mõnusa uusaasta snäkiampsu.
Värvilaigud valges lumes
Kõik, keda rabade õpperadadel käimine juba ära tüütama hakkab, võiks sammud nüüd seada meie ilusamate allikate radadele. Imeilusad on praegu valges vahukoorelumes meie sinised allikad – Saula Siniallikad, Varangu allikad ja Norra-Oostriku allikad.
Lõuna-Eestis aga punased allikad – Merioon Maantemuuseumi lähedal, Vooremäe väravad ja Aageoru allikas.
Otsige üles ka oma kodukoha vaatamisväärsused, sest riiklike matkaradade juures peate paratamatult arvestama autode paraadiga.
Päris paksus metsas aga algab jaanuarist kõige tundlikum aeg, karupoegade sünnipäevad, koerad jätke sellistesse kohtadesse minnes kindlasti koju.
LASTELE Ilmamäng: Vana-aasta ennustus
Minge kogu perega vana-aasta õhtul pimedas puukuuri. Kordamööda võtke puuriidast käsikaudu üks puuhalg. Viige need tuppa, aga enne ahju panemist uurige. Kui see on ilus valge ja sirge halg, siis tuleb uus aasta sama selge ja sirge.
Süütalastepäeval, 28. detsembril tuleb kolm korda oma lastele öelda, kui palju sa neid armastad.
Kui selles on oksakohti, siis tuleb mõningaid tülisid, kui halg on suur ja jäme, siis on toidulaud alati täis. Kui halg on mullane, siis tuleb palju põllutöid, kui samblane, siis kasvavad taimed hästi.