Kihnus on perenaistel praegu köögis rohkelt toimetamist, sest igas peres tehakse enne jõule palju süüa, et ikka jaguks, millega külalisi kostitada.
Kihnlase jõululaual peab angerjas olema
Kihnu reisijuht Mare Mätas rääkis, et saarerahva jõululaual peab olema traditsiooniliselt nii liha kui ka kala. „Ajas asjad muutuvad ja lisandunud on kõikvõimalikud tänapäevased suupisted. Meiegi toidulauale on lisandunud veise sisefilee või part või lambakarree.”
Toiduvarumine pühadeks algab aegsasti ja esimene samm on õlletegu. „Toiduvalmistamine pühadeks algab paar päeva enne ja sinna hulka kuulub tavaliselt lihapirukate, süldi, pasteedi ja mõnes peres veel tanguvorstide tegemine,” loetles Mätas. „Loomulikult tehakse leiba, saia ja muidki küpsetisi. Kellel lapsed, need teevad ja kaunistavad ka piparkooke.”
Enne jõule soovitakse kala püüda ja rohket kalasaaki, et laual oleks värsket forelli ja siiga ning muid kalatoite. Kui kalasaak on hea, tehakse jõuludeks ka suitsukala.
„Vanast harjumusest peab kihnlase jõululaual angerjas olema, marineeritud kujul või suitsutatult, võib ka traditsiooniliselt kartulite peal keeta. Meie suitsutame lisaks angerjale või teistele kaladele tavaliselt lihagi, sageli ka ühe lambajala jõuludeks ära,” jutustas Mätas.
Loodame, et jõuluaegne laste kojutulek ja perede kokkusaamine jätab Kihnu terveks, et kõik saaksid rõõmsal meelel pühadeaega nautida ja uuele aastale vastu minna.
Kui peres on noored inimesed ja läbi astub palju sõpru, tehakse veel kartulisalatit ja suupistevaagnaid.
Tänavu kaasneb jõuluajaga ka muretsemist. On ju saarel väga palju eakaid, keda kurja viiruse eest hoida soovitakse. „Loodame, et jõuluaegne laste kojutulek ja perede kokkusaamine jätab Kihnu terveks, et kõik saaksid rõõmsal meelel pühadeaega nautida ja uuele aastale vastu minna,” sõnas Mätas.