80 protsenti kogu maailma kaneelist pärineb Indoneesiast Sumatra saarelt, kuid selle tootmine on piirkonda tõsiselt kahjustanud.
Ühe kõige armastatuma jõuluvürtsiga on kehvad lood
Vabaühendus Finnwatch, mis tegeleb äriettevõtete globaalsete mõjude analüüsimisega, uuris Soome turul müüdava kaneeli päritolu ja palus kaneeli tootmise kohta teavet ka Soome ettevõtetelt nagu Meira ja Paulig, kes vürtsi impordivad, vahendas YLE.fi.
Kaneeli tootmine ohustab Indoneesia bioloogilist mitmekesisust, öeldakse Finnwatch eelmisel nädalal avaldatud aruandes, ning enamik Meira ja Pauligi kaneelist on pärit Indoneesiast Kerinci piirkonnast Sumatra saarelt, kust pärineb umbes 80 protsenti kogu maailma kaneelist.
Samuti ohustavad Kerinci keskses tootmispiirkonnas asuvad kaneeliistandused ka Sumatra suurimat rahvusparki.
Finnwatchi sõnul on seda piirkonda negatiivselt mõjutanud keskkonnale vaenulik kaneeli koristamise viis. Samuti ohustavad Kerinci keskses tootmispiirkonnas asuvad kaneeliistandused ka Sumatra suurimat rahvusparki, mis on viimane Sumatia tiigri ja paljude teiste ohustatud liikide esinemiskoht, seisab Finnwatchi kodulehel.
Kaneeli saadakse kaneelipuu sisekoorest. Lihtsaim viis koort koguda on puude raiumine, kuid meetod on põhjustanud piirkonnas bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, erosiooni ja metsade hävimist.
Terve istanduse lageraie poleks tegelikult vajalik ja Finnwatch on andnud soovitusi säästvamate koristusmeetodite kohta. Kaneelikoort saab koguda ka puud koorides, puid raiumata. Kui siiski puu raiutakse, tuleks seda teha piisavalt kõrgelt ja jätta koor koorimata, et sealt saaks idaneda uus kaneelipuu.
Pressiteates tunnistas Paulig, et nende Santa Maria toodetes kasutatud kaneel on koristatud valdavalt metsaraie abil. Ettevõtte sõnul kasvavad puud tagasi ja saak taastub loomulikult. Ettevõte teatas, et nad on oma Indoneesia kaneeli importijaid auditeerinud nii aastatel 2017 kui 2019.
Meira esindaja sõnul koristatakse nende kaneel koorimismeetodil. Ettevõte teatas, et nad saadavad ettevõtte esindajaid iga kahe aasta tagant saagikoristamist auditeerima. Samuti koolitavad nad kaneelikasvatajaid säästvate koristamise teemal.
Finnwatchi hinnangul ei ole Meira siiski suutnud piisavalt kontrollida, kas tema partnerid siiski mitte ei kasuta koristamisel raiet.
Vastutustundlikult toodetud kaneeli leidmine ja ostmine pole tarbija jaoks lihtne, ütleb Finnwatchi tegevdirektor Sonja Finér: see nõuab erinevatest sertifikaatide läbitöötamist, sest ainult orgaanilise märgisega toode ei taga, et kaneeli on toodetud kestlikke tööviise kasutates.
Mõlemad ettevõtted on lubanud, et aastaks 2030 hangitakse kõik kõrge riskiga piirkondadest pärit vürtsid vastutustundlikult sertifitseeritud allikatest.