/nginx/o/2020/12/02/13507941t1h9453.jpg)
/nginx/o/2020/12/21/13541189t1h0685.jpg)
Euroopa Komisjon võttis kevadel vastu „Talust taldrikule” strateegia, mille kohaselt peaks 2030. aastaks 25% põllumajandusmaast olema mahepõllumaa.
Erakordne aasta ⟩ Mahemaa unistuse täitumine ripub endiselt õhus
Kõlab ilusasti, aga mitte Eesti mahepõllumehe jaoks. Eestis on praegu eesrindlikult 23% mahepõllumajandusmaad, ent turul ületab mahevilja pakkumine nõudlust ja hinnad on kukkunud, nelja viimase aastaga 30–65% olenevalt kultuurist. Ka toetused on viimasel 13 aastal langenud, kuigi keskmine palk on samal ajal peaaegu kaks korda tõusnud.
Kui näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa, kus praegu alla 10 protsendi mahemaid, hakkavad roheleppe täitmise poole liikuma, kaob meie mahekasvatajatel viimanegi võimalus. Nii ongi mitmed maheviljakasvatajad öelnud, et lähevad mahekohustuste lõppemisel tavapõllumajandusse üle.
Kui näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa, kus praegu alla 10 protsendi mahemaid, hakkavad roheleppe täitmise poole liikuma, kaob meie mahekasvatajatel viimanegi võimalus.
Novembri teises pooles tegid mahetootjad riigiisadele avaliku pöördumise, kus ootavad riigilt selget seisukohta, kas mahetootmist on praeguses mahus vaja või mitte.
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul ei ole veel võimalik toetusemäärade kohta täiendavat teavet anda, kuna ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 toetusskeemide väljatöötamine pole lõppenud.
„Kavandatavaid muudatusi võrreldes käesoleva toetusperioodiga on mitu. Mahepõllumajanduse toetust on tulevikus kavas anda ainult mahepõllumajanduse nõuete täitmise eest,” rääkis Suu.
Põllumajandusuuringute Keskuses on praegu väljatöötamisel toetuse ühikumäärad mahepõllumajanduse nõuete täitmiseks tehtavatele lisakulutuste järgi ja saamata jäänud tulu järgi võrreldes tavatootmisega. Suu sõnul on mahetootjatele kavas avada juurdepääs ka teistele sobilikele keskkonnameetmetele ja ökokavadele.