Erakordne aasta ⟩ Põuane suve algus ei rikkunud teraviljasaaki

Tänavuse viljasaagiga võis rahule jääda ja nii mõneski paigas mindi põllule kolme kombainiga korraga. Foto: Dmitri Kotjuh

Kevadel ennustasid põllumehed põuast suve. Juunis see tuligi, kui pikalt valitses 30kraadine kuumus, nii oli siin-seal põldudel põualaike näha.

Augustis, kui teravilja koristama hakati, tuli rõõmusõnum – rekordeid ei sünni, aga saak on hea. Siis aga viskas ilm jälle vimkat ja septembris sadas nii palju, et põllumeestel oli saagi kättesaamisega raskusi. Kokkuvõtvalt saab aga öelda, et 2020. aasta ilm mõjus teraviljakasvatusele soodsalt.

Statistikaameti prognoosi kohaselt (täpsustatud ja lõplikud andmed avaldatakse jaanuari lõpus) kasvatati teravilja 370 000 hektaril, mida on võrreldes eelmise aastaga ligi 2% rohkem. Taliteravilja kasvatati 167 000 ja suvitalivilja 203 000 hektaril. Saagikus oli keskmiselt 4558 kilogrammi hektarilt.

Talv oli tänavu ilma poolest erakordne ja püsiva lumikatteta, mis mõjutas taliteravilja. Hoolimata sellest saadi koristatud taliteravilja pinnalt keskmiselt 5252 kilogrammi teravilja. Kõige enam kasvatati taliteraviljadest talinisu. Suviteraviljade keskmiseks saagikuseks kujunes 3842 kilogrammi ja kõige rohkem kasvatati suviotra.

Kartuli hektarisaak oli 24 069 kilogrammi, mis annab lootust, et lõplik saak kujuneb eelmise aastaga ligilähedane. Rapsi ja rüpsi kasvatati 71 000 hektaril ja keskmine hektarisaak oli 3115 kilogrammi.

Maaeluministeeriumi hinnangul läks põldudel kogutud rekordsaagilähedane teraviljakogus turule 2019. aasta hinnast keskmiselt kõrgema hinnaga. Esialgse hinnangu järgi toodeti tänavu 1,55 miljonit tonni teravilja ning rapsi- ja rüpsiseemet. Samas on aiandussaaduste toodang mullusest väiksema mahuga ja odavam ning kartuli hind väga odav.