T, 29.11.2022

Erakordne aasta ⟩ Kuuse-kooreüraski rünnak jäi oodatust väiksemaks

Teele Üprus
, Maa Elu peatoimetaja
Kuuse-kooreüraski rünnak jäi oodatust väiksemaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Aasta lõpus võib öelda, et üraskikahjustused olid väiksemad, kui kardeti.
Aasta lõpus võib öelda, et üraskikahjustused olid väiksemad, kui kardeti. Foto: Marko Saarm / Sakala

Viimased soojad talved on soodustanud kuuse-kooreüraski levikut ja kevadel arvati, et tänavune olukord tuleb päris hull.

Peale selle, et putukas oli saanud soodsates tingimustes paljuneda, käitus ta kevadel ka tavatult – kui õpikutõde ütleb, et kuuse-kooreürask alustab lendlust maikuu esimesel poolel, siis tänavune maikuu oli viimase kuuekümne aasta kõige külmema keskmise õhutemperatuuriga. Ürask viivitas massilise lendamise alustamisega mai viimaste nädalateni, mis ummistas ära üraskite püüdmiseks pandud püünised. Siis hakkas metsameestel kiire, et püünispuud õigel ajal metsast välja saada.

Kuid aasta lõpus võib öelda, et kahjustused olid väiksemad, kui kardeti. Keskkonnaameti metsaosakonna metsauuenduse ja metsakaitse peaspetsialist Rando Omler rääkis, et kuna Saksamaal ja Tšehhis oli asi väga hull, kandus see ootus ka siia. Ent siinsed ilmad on siiski jahedamad, meil ei ole nii palju puhtkuusikuid, ka metsamassiivid ei ole nii suured. „Pilt on parem, kui ennustati,” võttis ta aasta lühidalt kokku, aga lisas, et kuuse-kooreüraskit tuleb.

Kui metsamassiivis on kümme kahjustunud puud, saab loodus ise sellega hakkama. Aga kui on ulatuslikud tormikahjud, mida ei jõuta ära koristada, siis on ohtlik. 

Ühest küljest on see seotud ilmastiku soojenemisega, teisalt tõi Omler välja, et näiteks Lõuna-Eestis on üraskit rohkem, sest seal on mitmel järjestikusel aastal suured tormid metsi raadanud ja see meelitab putuka kohale. „Kui metsamassiivis on kümme kahjustunud puud, saab loodus ise sellega hakkama. Aga kui on ulatuslikud tormikahjud, mida ei jõuta ära koristada, siis on ohtlik. Kui enne suve ei jõuta tormikahjusid koristada, on see neile hea paljunemiskoht,” rääkis Omler.

Tema sõnul on võtmesõnaks talv. Nimelt talvitub ürask maa sees, metsakõdus. Pehme talv neid ära ei võta, aga kui nädal aegagi kõva pakane, –20 kraadi valitseks, on putukas kutu. „Siis saame looduslikult jagu,” sõnas mees.

Märksõnad
Tagasi üles