Erakordne aasta ⟩ Hundijaht võttis ootamatu pöörde

Kui talvel hunte küttida ei saa, on lambakasvatajad kevadel hädas. Foto: Elmo Riig

Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 140 looma, mis on varasemast suurem, sest huntide arv on kasvanud ning lumevaestel talvedel on neid vähem küttida. Otsus rõõmustas loomapidajaid: kui mullu murdsid hundid 477 lammast, siis tänavu oli see arv hundijahi alguseks 933. Lisaks 12 veist, viis kitse ja 30 koera.

Lumeta on hundijaht keeruline. „Kui nüüd lumekirme maha tuli, õnnestus küttida,” sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. 7. detsembriks oli kütitud 29 isendit.

Siis aga toimus pööre. MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas kaebuse Tallinna halduskohtule, et tühistada küttimismaht. Kaebaja palus peatada jaht seniks, kuni kaebuse sisu on uuritud ja menetlus lõppenud. Seda kohus ka osaliselt tegi ja lubatud küttimismahuks sai 72.

MTÜ esindaja Eleri Lopp-Valdma selgitas, et nende hinnangul pole nii suur küttimismaht õigustatud, samuti kahtlevad nad, et see kahjusid vähendab.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul püütakse esmane õiguskaitse siiski vaidlustada. „Kui me sel aastal jätame hundid küttimata, võivad mõnes piirkonnas lambakasvatajad lõpetada, sest see muutub mõttetuks, kui suur osa karjast maha murtakse.”

Kui me sel aastal jätame hundid küttimata, võivad mõnes piirkonnas lambakasvatajad lõpetada, sest see muutub mõttetuks, kui suur osa karjast maha murtakse.

Nii Rakko kui Korts arutlesid, et kes on sel juhul vastutav tekkinud kahjude eest. „Kui selle tõttu tekivad suuremad kahjud, siis on vaidlustajatel ka vastutus,” ütles Korts.

Meie rahvusloom tunneb end metsades aga hästi. „Aafrika seakatku tõttu kadus tema põhitoidus, kuid uuringud näitavad, et hunt on menüüsse võtnud metskitse, sest kitsede arvukus on kümne aasta taguste talvedega võrreldes taastunud,” selgitas Korts.

Miks siis hundid kipuvad karja- ja koduloomade kallale? „Suured ja terved karjad saavad kätte suuremaid loomi, nooremad ja üksikud lähevad lihtsama vastupanu teed,” selgitas Korts. „Üks küttimise eesmärk on ka inimkartuse hoidmine, sest kiskjad kohanevad. Kui neid ei kimbutata, siis nad lähevadki oma käikudel nii kaugele, kui saavad,” lisas ta.

Keskkonnaamet peab oma seisukoha halduskohtule esitama 7. jaanuariks. Samuti tegi kohus osapooltele ettepaneku asuda omavahelistesse läbirääkimistesse, et lahendada vaidlus kompromissiga.