Erakordne aasta ⟩ Kanu ei ole Eestis veel liiga palju

Eestis said kanad paljudele armsaks ja neile loodi head talvised tingimused ületalve pidamiseks. Foto: Mihkel Maripuu

Kevadel, kui inimesed linnaisolatsioonist maakodudesse pagesid, läks lahti tõeline kanavõtuhullus. Soovijaid oli rohkem, kui kanamüüjatel kanu pakkuda.

Maa Elugi kirjutas sel teemal mitu korda ja vastu suve tõstatas Mäeotsa hobitalu perenaine Maarja Koivuoja, kes isegi kodulinde kasvatab ja neid müüb, muremõtte, mis küll sügisel neist kanadest saab.

Selgus, et eestlased on üsna vastutustundlikud kanapidajad. Kui Soomest jõudsid Koivuojani teated, et seal on kanu lausa metsa alla viidud, siis siin said kanad paljudele armsaks ja prooviti neile luua head talvised tingimused ületalve pidamiseks.

„Aga nägin ka seda, et mõnel pool anti neid tasuta ära,” rääkis naine. Sellised tasuta kanad on nagu kuumad pirukad turuletil – saavad enne otsa, kui kuulutus üles jõuab. „Kanu ei ole Eestimaa peal veel liiga palju,” sõnas Koivuoja.

Kui Soomest jõudsid Koivuojani teated, et seal on kanu lausa metsa alla viidud, siis siin said kanad paljudele armsaks ja prooviti neile luua head talvised tingimused ületalve pidamiseks. 

Kui kana on supikeetmiseks liiga kallis lind, siis kuked lähevad taluperenaise sõnutsi ikka supiks. Kes tibusid ostnud ja sealt mingi arvu kukkesid kasvatanud, neid julgustab ta enda kasvatatud linnu liha ära tarvima.

„Peaks välja juurima suhtumise, et enda kasvatatud looma või lindu ei sööda. See on ju parim toit su enda pere toidulauale, kui tead, mis tingimustes liha kasvanud on,” julgustas Koivuoja mõttelaadi muutma. „See on, nagu paneks seemnest kartuli või porgandi kasvama,” tõi ta võrdluse. Hoopis hullem, kui viid selle liha metsa alla või annad koertele ja lähed ostad toidupoest ühe anonüümse lihakeha.