Mis lumi? Hoopis soojarekordeid ootame

Keskmine õhutemperatuur on liikumas rekordikursil ja 2020. aasta tuleb Eestis kindlasti esimese kolme kõige soojema aasta hulka. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Õigeks jõulumeeleoluks igatseme lund, paraku on tänavu selleks lootust õige napilt. Kui kuskil jõululaupäeval pisut lund ka sadama juhtub, siis maa valgeks ei jää.

Viimati oli lumi jõuluõhtul maas 2018. aastal, siis mõõdeti 23. detsembril üle Eesti lumikatteks sentimeeter kuni 19. 24. detsembril oli maas 3 ̶ 25sentimeetrine lumekiht.

Kõige paksem lumikate on 24. detsembril olnud 2010. aastal Lääne-Virumaal Sämil, kui mõõdeti 63 sentimeetrit.

Kõige soojem jõululaupäev oli 2006. aastal, kui Sõrves sai kirja 8,5 kraadi, kõige külmem aga 2001. aastal Võrus, kus paukus 33,5kraadine pakane. Kui Eesti eri paigus mõõdetud külmarekordid jäävad paari erandiga 20. sajandisse, siis soojarekordid on kirja saanud viimase kahekümne aasta jooksul.

Lõppev aasta tõotabki purustada soojarekordeid. Ülemaailmne Meteoroloogia Organisatsioon (WMO) avaldas esialgse raporti globaalse kliima kohta, kus käesolev aasta on teel kolme kõige soojema aasta hulka. 2011 ̶ 2020 tuleb ajaloo kõige soojem kümnend, sisaldades kuut kõige soojemat aastat alates 2015. aastast, andis teada Riigi Ilmateenistus. Keskmine globaalne õhutemperatuur 2020. aastal saab olema umbes 1,2 kraadi kõrgem tööstuseelse perioodi (1850 ̶ 1900) tasemest.

Ka Eestis on aasta keskmine õhutemperatuur liikumas rekordikursil ja 2020. aasta tuleb kindlasti esimese kolme kõige soojema aasta hulka. Esimese kümne kõige soojema aasta hulka kuuluvad vaid kaks aastat, mis ei pärine 21. sajandist, need on 1989 ja 1975. Seega on esimeste kõige soojemate aastate hulgas kaheksa aastat sellest sajandist.

Esialgsetel andmetel (11.12.2020) on Eesti keskmine õhutemperatuur üle 8 kraadi (norm 6 kraadi). Arvestatuna 1961. aastast on Eestis kõige soojemad aastad 2015 ja 2019, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 7,6 kraadi.