/nginx/o/2020/12/21/13540722t1h1c57.jpg)
Kodanikualgatus „Tuled KAH metsa!“ kutsub inimesi 26. detsembri pärastlõunal viima küünlaid lagedaks raiutud riigimetsa lankidele ja jätma need sinna ööpäevaks põlema, et avaldada oma meelsust RMK metsamajandamise viiside vastu.
RMK jaoks jääb aga arusaamatuks, miks soovitakse aktsiooni käigus metsa viia plastjäätmeid, mis võivad ohtlikuks osutuda nii loomadele kui lindudele.
Üleskutse algataja ja küünlaaktsiooni idee autori Mati Kose sõnul ei soovi metsa majandamist korraldavad organisatsioonid täna puude taga metsa näha.
„Tänased metsaga seotud otsused käsitlevad enamasti metsa kui ammendamatut taastuvenergia ressurssi, aga nii see loomulikult ju ei ole“, ütleb Kose ja selgitab, et mets on keerukas ökosüsteem, kus kõik on kõigega seotud. "Seetõttu kutsumegi inimesi küünlaid süütama lagedaks raiutud lankidel, et mets puude varjust otsustajatele välja hakkaks paistma,” seisab üleskutses.
Üleskutses öeldakse, et diskussioon metsa majandamisega seotud teemadel ei ole täna olnud piisav ning kogukonnad tajuvad sageli, et langetatud otsused on tihti metsatööstuse poole kaldu.
“Riigi Metsamajandamise Keskus, kelle hoole all on pool Eesti metsadest, on teatud piirkondadele lisanud märke „Kõrgendatud Avaliku Huviga ehk KAH-alad“. Selliste KAH-alade majandamiseks kohustub RMK korraldama avalikke arutelusid kohalike omavalitsuste, elanike ja kogukondadega. Paraku jääb kogukondade vaates kaasamine sageli puudulikuk,” seisab selgitavas tekstis.
Kose sõnas Maa Elule, et ta ei oska ennustada, kui palju inimesi teisel jõulupühal metsa läheb, kuid usub, et osavõtt on suur. “Ühelt poolt on mure oma kodukandi puhkemetsade pärast mitmel pool Eestis väga suur ja 26. detsember on ka aeg, kui inimesed liiguvad ja käivad metsades,” sõnas ta.
Kõige suurem asi, mis kogu aeg juhtub, on 24/7 töötavad harvesterid. Kui MTÜ Rannamänniku kaitseks poleks esitanud kohtule esialgset õiguskaitset, oleks mitusada hektarit jõuludeks või uueks aastaks juba maha võetud.
Et pühade ajal mälestatakse küünaldega oma lähedasi, on see tema sõnul sümboolne, et sama tehakse ka maha raiutud metsaga.
Küsimusele, kas ilma ja loomade tõttu ettearvamatud olud ei muuda lahtise tulega aktsiooni ohtlikuks, vastas ta: “Kõige suurem asi, mis kogu aeg juhtub, on 24/7 töötavad harvesterid. Kui MTÜ Rannamänniku kaitseks poleks esitanud kohtule esialgset õiguskaitset, oleks mitusada hektarit jõuludeks või uueks aastaks juba maha võetud. Muidugi on oluline, et kes metsa lähevad, siis kõige mõistlikum on kasutada kas tormilaternaid, mille sees saab küünlaid kasutada ja mis on korduvkasutatavad, või, kuna ilma- ja tuuleolud on raskesti prognoositavad, siis kaanega kalmuküünal on samuti sobivad,” täiendas ta.
Oluline on järgida kõiki ohutusreegleid ning metsas olles veenduda, et küünal on tuleohutus paigas, kindlal aluspinnal, kust tuul ei saa seda pikali puhuda ja tulekahju tekitada.
Samuti paneb Kose südamele, et järgmisel päeval küünlad metsast kindlasti ära toodaks. “Kellele ei sobi järgmisel päeval tagasi minek, siis võiks näiteks metsas tunnikese viibida, küünlaga metsa mälestada ja juba siis küünal tagasi viia,” tõi ta näiteks.
RMK peametsaülem Andres Sepp sõnas, et küünlaid on Eesti rahvapärimuse järgi süüdatud erinevatel puhkudel – vaimude või hingede mälestamiseks ja uue sünni tähistamiseks, ning seda oma kodus või siis kirikus.
"Mille pärast neid metsa raielankidele viiakse, jääb aga arusaamatuks – kas mälestatakse raiutud puid ja nendest tehtud tooteid või tähistatakse uue metsa kasvama hakkamist?” arutles ta.
Otsustajad ehk metsa kasvatajad teavad hästi, mida tuleb teha selleks, et oma lastelegi metsa hoida ja kasvatada.
"Aktsiooni korraldajad ütlevad ise: "Näitame (küünaldega) otsustajatele, et puude taga on mets, millest hoolime ja oma lastelegi hoida tahame.“ Otsustajad ehk metsa kasvatajad teavad hästi, mida tuleb teha selleks, et oma lastelegi metsa hoida ja kasvatada. Selleks tuleb võtta kätte saag, istutuslabidas, puutaim, vikat ja võsalõikur. Küünaldega uut metsa oma lastele ei kasvata,” sõnas ta.
Sepa sõnul on arusaamatu ka metsa keemiatööstuse toodete viimine, et võidelda puidu kasutamise vastu ja ta avaldas lootust, et aktsioonist ei kujune lihtsalt plastmassijäätmete metsa viimist.
"Jäätmed metsas on meie seaduste järgi maaomaniku kohustus, mitte selle inimese kohustus, kes need sinna viis. Elav tuli ja valgus, aga ka plastjäätmed, küünalde metallist terava servaga kaaned võivad mõjutada metsloomi ja -linde,” sõnas ta.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)