Et pühade ajal mälestatakse küünaldega oma lähedasi, on see tema sõnul sümboolne, et sama tehakse ka maha raiutud metsaga.
Küsimusele, kas ilma ja loomade tõttu ettearvamatud olud ei muuda lahtise tulega aktsiooni ohtlikuks, vastas ta: “Kõige suurem asi, mis kogu aeg juhtub, on 24/7 töötavad harvesterid. Kui MTÜ Rannamänniku kaitseks poleks esitanud kohtule esialgset õiguskaitset, oleks mitusada hektarit jõuludeks või uueks aastaks juba maha võetud. Muidugi on oluline, et kes metsa lähevad, siis kõige mõistlikum on kasutada kas tormilaternaid, mille sees saab küünlaid kasutada ja mis on korduvkasutatavad, või, kuna ilma- ja tuuleolud on raskesti prognoositavad, siis kaanega kalmuküünal on samuti sobivad,” täiendas ta.
Oluline on järgida kõiki ohutusreegleid ning metsas olles veenduda, et küünal on tuleohutus paigas, kindlal aluspinnal, kust tuul ei saa seda pikali puhuda ja tulekahju tekitada.
Samuti paneb Kose südamele, et järgmisel päeval küünlad metsast kindlasti ära toodaks. “Kellele ei sobi järgmisel päeval tagasi minek, siis võiks näiteks metsas tunnikese viibida, küünlaga metsa mälestada ja juba siis küünal tagasi viia,” tõi ta näiteks.
Arusaamatu otsus
RMK peametsaülem Andres Sepp sõnas, et küünlaid on Eesti rahvapärimuse järgi süüdatud erinevatel puhkudel – vaimude või hingede mälestamiseks ja uue sünni tähistamiseks, ning seda oma kodus või siis kirikus.
"Mille pärast neid metsa raielankidele viiakse, jääb aga arusaamatuks – kas mälestatakse raiutud puid ja nendest tehtud tooteid või tähistatakse uue metsa kasvama hakkamist?” arutles ta.