T, 29.11.2022

Kas vanarahval on õigus? Kui toomapäeval ei tuiska, pole järgmisel aastal haigusi karta

Kristel Vilbaste
Kas vanarahval on õigus? Kui toomapäeval ei tuiska, pole järgmisel aastal haigusi karta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Praegu on parim aeg allikaid otsida, allikavesi ei külmu.
Praegu on parim aeg allikaid otsida, allikavesi ei külmu. Foto: Kristel Vilbaste

Täna algas talv! Päike istub nüüd pööramise eel paar päeva pesas ja hakkab siis kukesammu võrra varem ärkama. Valguse võit on saabumas, kahe kuu pärast võtame juba iga veevulinat tärkava kevadena ja käime oma sinilillelt lund kraapimas, äkki on karvased sinised õienupsud juba näha.

Loodame, et päris talv sel aastal siiski vahele ei jää, nagu eelmisel aastal, see tühipaljas veebruari lõpu neli päeva lund ju seda polnud? Talveks loevad ilmainimesed seda, kui lumi on püsivalt järjest maas vähemalt seitse päeva.

Lumeootus

Eelmisel aastal mõtlesin ma sellisele ilmale nagu praegu välja termini ’lumetab’ - see on selline ilm, kui aegajal sajab lund ja siis kohe kaob. Umbes nii nagu härmatab. Pole ju tegelikult lootustki, et lumi praegu maha jääks, sest maapind on nii tüma, et mitmed võtavad praegu endale jõuluprae kõrvale peenralt porgandeidki.

Ja kuigi lund ei tule, on suur osa loodusest luukarva luitunud. Vaid niidetud alad rohetavad. Allilma saadikud mutid püüavad meile selle pinna alt sõnumeid tuua ja on kuhjanud taas eriliselt suured mutimullahunnikud.

Ilumetsa Mustjärv
Ilumetsa Mustjärv Foto: Kristel Vilbaste

Hingav järv

Ei suutnud eelmisel nädalavahetusel looduse kutsele vastu seista ja käisin vaatamas neid paljukiidetud peegelsiledaid jäävälju. Ilumetsa kandis. Tõepoolest olid Ilumetsa Valge- ja Mustjärv peegelsileda, üsna tugeva jääga, aga järvel oli juba ka +5 kraadisest ilmast õhuke veekiht ja järve kukil ka koorem udu. Järved otsekui hingasid oma pikkade samblikuhabemetega kaldakuuskede peale, raagus lepapuud andsid kallastele ürgvanaduse.

Metsarahu?

Aga üks asi hämmastas mind. Rebasmäe matkaonni juures kooki ja kohvi võttes jäin kuulatama. Täielik vaikus! Vaid korraks kilkas metsas rähn ja kusagil kauguses sahises mööda kruusateed auto. Aga vaikus! Metsalinnud on kogunenud majade juurde, kus neid toidetakse. Leevikesed noolivad ka pigem linnapõõsaste marju ja pungi.

Aga vaikus metsas tundub praegu ka teisel põhjusel kummaline. Ei olnud kuulda harvesteri häält. Eelmisel nädalavahetusel ei näinud ma pikal retkel Põlvamaa metsades ühtegi harvesteri. Ja ainult üks palgiveo auto tuli vastu. Kas metsamehed peavad jõulurahu? Või on tarneahelad hangunud?

Metssead on tagasi

Küll olid palgiautode asemel ilmunud metsa teistsugused väekad. Autonina eest jooksis üle tee seitse suurt metssiga. Tumemusta, pika harjasega. Just ilmatu suurt, mitte selleaastased kesikud. Kas on meile hakanud valguma taas metssigu naabermaadest või on hundid väiksematele notsudele praemärgi külge löönud? Aga ei ühtegi lippavat põtra ka kõige kaugemates metsanurkades. Paar valget metskitsepeput vaid.

Vesikupusült Mustjärves
Vesikupusült Mustjärves Foto: Kristel Vilbaste

Vesikupu sült

Taimeriik on aga toomapäevaks täiesti uinunud. Mustjärve Vanapagan oli endale küll järvekatlas sülti keetnud ja vesikupujuurikad jäässe tarretama pannud. Ja tundub, et Vanapagan on ka oma tahtmist saamas, öeldakse, et kui toomapäeval lund sajab, siis tuleb suvel palju söödikuid. See eriliselt peenike lumetang, mida aegajal sajab, võib tõotada kihulaseaastat. Aga öldakse ka, et kui toomapäeval ei tuiska, siis pole järgmisel aastal haigusi karta.

LASTELE Ilmamäng: Toomapäeva tont

Toomapäeva, 21. detsembri õhtul tuleb 3 tiiru ümber maja joosta ja kõige kiirema jooksu hetkel silmanurgas katusele kiigata. Kui katusel seisab must tont mõne korstna- või puu varju näol, siis tuleb õppetöös edaspidi hoolsam olla.

Roheline pööripäev toob kärekülma talveharja.

Kui aga seal helendab valge tont, mis särab jõuluküünalde kujul, siis saavad algavad jõulud olema lust ja koogipidu. Ilmselt on see ka põhjus, miks inimesed maju jõulutuledega ehivad.

Märksõnad
Tagasi üles