T, 29.11.2022

Inversioon – sügise ja talve kaaslane

Jüri Kamenik
, Meteoroloog
Inversioon – sügise ja talve kaaslane
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kui maapind on külm, on kerge tekkima hall, kuid selle kohal jahtub õhk vähem, sest õhk on halb soojusjuht – ongi tekkinud inversioon, millega võib kaasneda udu.
Kui maapind on külm, on kerge tekkima hall, kuid selle kohal jahtub õhk vähem, sest õhk on halb soojusjuht – ongi tekkinud inversioon, millega võib kaasneda udu. Foto: Jan Eifert Via Www.imago-images.de

Nädala eest kostitas Venemaa üliintensiivne kõrgrõhkkond päikeseliste päevadega. Arvatavasti sai sellega detsembri päikesenorm (21 h kuus) täis ehk aastavahetusel on päikest näha minimaalselt. See on võrdlemisi erandlik, et soojas õhumassis on ilm detsembris nii selge ja karge. Üldiselt kipub talvistes kõrgrõhkkondades, kui õhk on soe, ilm olema pilves ja sombune. Püüan seda olukorda selgitada.

Põhjuseks on inversioon ehk olukord, kui õhutemperatuuri tõuseb atmosfääris kõrguse suurenedes vastupidi nn tavaolukorrale, mis tähendab temperatuuri langust kõrgemale tõustes, seda siis just troposfääris.

Sünoptik Helve Meitern on kirjutanud inversioonist nii: „Sedakorda saabus eeltalv tänu statsionaarsele kõrgrõhualale, mis juba detsembri algusest on olnud meie peamine ilmategija. Kõrgrõhkkond ulatus kõrgele atmosfääri ja oli väheliikuv. /---/ Samuti pole tegemist tavapärase hilissügisega, mille üks tunnus on lauspilvisus ja vihm. Sedakorda oli tegemist kõrgrõhkkonnaga, millega kaasnes kuiv õhumass, mis sadu ei anna. Tihtipeale on sellises olukorras päevasel ajal taevalaotus valdavalt pilvedega kaetud, mille põhjustab sügisese kõrgrõhkkonnaga sageli kaasnev inversioonikiht. Nõrk muutliku suunaga tuul ei suuda seda hajutada, seevastu öötundidel on pilvisuse hõrenemiseks veidi paremad tingimused. Siis toimub maapinnalähedase õhu väga kiire radiatsiooniline jahtumine. Nii langeb termomeetrinäit kahe meetri kõrgusel õhus nullist madalamale.”

Tõepoolest, antitsüklonis liigub õhk aeglaselt ja valdavad on laskuvad õhuvoolud, eriti selle keskosas. Seega on õhu vertikaalne segunemine takistatud, kuid maapinna jahtumine (öösel, sügisel, talvel) soodustatud, eriti kui ilm on selge või vähese pilvisusega.

Nii juhtub, et maapind on külm, kerge on tekkima hall, kuid selle kohal jahtub õhk vähem, sest õhk on halb soojusjuht – ongi tekkinud inversioon, millega võib kaasneda udu. Seekord juhtus olema õhumass antitsüklonis suhteliselt soe: 800–1200 m kõrgusel oli nulli ümbruses või paar miinuskraadi, aga sellest soojast õhukihist veidi madalamal (600–700 m kõrgusel) oli õhutemperatuur miinuspoolel ehk alla 0 kraadi. Seega oli tegu inversiooniga, mis ei alanud maapinna lähedalt, kus oli sooja kuni 6 kraadi, vaid asus pisut kõrgemal atmosfääris.

Pilved tekivad ja püsivad just inversioonikihi all selles külmas õhukihis – madala õhutemperatuuri tõttu on seal suhteline niiskus suur ja võimalik on kondenseerumine, sest jahtumise tõttu kondenseerub niiskus pilvedeks. Selle kohal oli inversioon, milles temperatuur ulatus 1 km kõrgusel kuni 0 kraadini, aga isegi sama veeauruhulga (veeauru oli seal siiski palju vähem) tõttu oleks suhteline niiskus väga väike ja kondenseerumist ei saa olla. Ajuti jäigi niiskusest väheks, aga nädala eest läks pilviseks, sest lõunakaartest lisandus piisavalt niiskust.

Paistab, et vesised ja soojad ilmad jäävad pikemaks ajaks püsima, vähemalt jõuludeni. Seega meenutab ilm hilissügist ja talvemärkidele kohta pole.

Märksõnad
Tagasi üles