/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2020/12/16/13532041t1h4297.jpg)
Suuremal osal Eesti inimestest on keeruline kujutada ennast ette söömas toorest liha ja kala või juua toorest muna, ent kõiki neid toiduaineid tarbitakse meelsasti töödeldud kujul.
Tellijale
Putuktoit ootab luba toidulauale pääseda (5)
Seetõttu on mõistetav, et mõte putukate söömisest tundub kummaline, kuid tervisliku loomse valgu tarbimine, mis on saadud söödavatest putukatest, võiks olla lähitulevikus täiesti tavapärane.
„Inimeste keskkonnateadlikkus kasvab, seetõttu on huvi putukate kui tervisliku ja säästliku toidu vastu samuti kasvanud. Tootearendus käib jõudsalt, et olla valmis Euroopa Liidu turgude avanemiseks,” lausus Erlend Sild, kes on putukate kasvatamise tehnoloogiat arendava ettevõtte BugBoxi asutaja. Tõenäoliselt saavad putukajahu sisaldavad tooted tarbijate seas hinnatuks ja mõistetakse järjest enam, et lisaks harjumuspärasele tarbimisele tasub jälgida ökoloogilist jalajälge.
Sotsiaalse sõnumiga toit
„Paljudes riikides väljaspool Euroopat kasutatakse putukaid igapäevatoiduks just ehedal kujul ja seal jällegi ei mõisteta, miks peaks neid töötlema,” rääkis ettevõtja. „Üldiselt ongi see perspektiivi ja traditsioonide küsimus. Harjumiseks peaks putuktoit olema mitte ainult ühiskondlikult aktsepteeritavas vormis, näiteks valgupulbrina, vaid kandma ka tugevat ja selget sotsiaalset sõnumit kui jätkusuutlik lahendus globaalsele toitainedefitsiidile.”
Samas saavad BugBoxi inimesed tunnustada eestlasi, sest nende senise kogemuse põhjal on putukad tänuga vastu võetud. „Nii nagu tarbijad, on ka meie riigi ametkonnad toetanud ja julgustanud meie arenevat sektorit edasi liikuma, adudes hästi, et nii saame ühiselt panustada rohemajanduse ja keskkonnahoiu valdkonnas,” lausus Erlend Sild.