Haigusi kandvate puukide arv kasvab

Julia Geller ütles, et kampaania „Pane puuk posti” ajal saatsid inimesed kogu Eestist puugipanka üle 6000 puugi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tervise Arengu Instituut (TAI) korraldas tänavu üle-eestilise puugiuuringu, mille tulemused näitavad, et võrreldes aastail 2006–2010 kogutud andmetega on haigustekitajaid edasikandvate puukide levimus kasvanud kuni kaks korda.

Kui lüüa lahti Terviseameti andmebaas, kus väljas puukide põhjustatud haigestumised, siis viimase seitsme aasta arvud näitavad, et Lyme’i tõvesse ehk puukborrelioosi haigestunuid on aastatega järjest rohkem, seevastu puukentsefaliiti jääb pisut vähemaks. Ehk mängib viimase juures rolli, et entsefaliidi vastu saab lasta end vaktsineerida. Samas näitavad ka TAI puugiuuringud, et entsefaliiti kandvaid puuke leitakse vähe, tänavu vaid mõni juhus Hiiumaa puukidelt.

Puugid liikvel juba jaanuaris

Üldteada on, et puuk on aktiivne, kui ööpäeva keskmine temperatuur on viis soojakraadi. Seega oleme enamasti juba oktoobrist saanud kergemalt hingata ja puugihirmu selleks aastaks unustada. Läinud soojal talvel tõid kassid ja koerad puuke koju isegi jaanuaris.

Tervise Arengu Instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller tõdes, et soojem ilm tõepoolest soodustab suvel või varasügisel ilma toiduta jäänud puukide liikvel olemist.

„Viimaste aastate paiksed puukide kogumised taimestikult ja ka inimestelt tulnud teated puukide arvukuse kasvu kohta viitavad, et pehmed talved soodustavad puukide ellujäämist,” kinnitas ta.