Maaülikooli doktorant uuris Aafrikas metsloomade uinutamiseks mõeldud ravimit

maaelu.postimees.ee
Copy
Eesti Maaülikooli doktorant Aleksandr Semjonov viis uuringu läbi Lõuna-Aafrika Vabariigis tehistingimustes peetavatel loomadel.
Eesti Maaülikooli doktorant Aleksandr Semjonov viis uuringu läbi Lõuna-Aafrika Vabariigis tehistingimustes peetavatel loomadel. Foto: Erakogu.

Eesti Maaülikooli doktorandi Aleksandr Semjonovi homme kaitstav doktoritöö näitas, et uudne ravimikombinatsioon metsloomade uinutamiseks töötab ohutult nii loomadele kui ka veterinaarile, kes looma uinutama peab.

17. detsembril kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Aleksandr Semjonov filosoofiadoktori väitekirja teemal „Butorfanooli-asaperooni-medetomidiini (BAM) fikseeritud annuste kombinatsiooni kasutamine aafrika lõvi, blesboki ja gepardi keemiliseks immobiliseerimiseks. Evaluation of a fixed-dose combination of butorphanol-azaperone-medetomidine (BAM) for chemical immobilisation of African lion, blesbok, and cheetah​”.

Töös hinnati uudset ravimite kombinatsiooni Aafrika lõvi, blesboki ja gepardi keemiliseks immobiliseerimiseks ehk uinutamiseks.

Semjonovi sõnul on metsloomade uinutamine veterinaaranesteesias üks keerulisemaid tahke, sest protseduur peab olema ohutu nii loomale kui ka inimesele. „Tuleb arvestada patsiendi ohutusega, kuid pidada ka meeles, et ebapiisava anesteesia puhul võib loom ootamatult ärgata,“ lisas ta.

Uuring viidi läbi Lõuna-Aafrika Vabariigis tehistingimustes peetavatel loomadel, kes kliiniliste protseduuride jaoks immobiliseeriti. Selgus, et ravimikombinatsiooni saab Aafrika lõvi, blesboki ja gepardi puhul edukalt kasutada.

„Loomad jäid magama rahulikult ja kiiresti juba pärast esimest ravimidoosi, mille manustasin lendsüstlaga. Anesteesia ajal olid nad täielikult lõõgastunud ja ei reageerinud manipulatsioonidele,“ kirjeldas Semjonov tulemusi.

Kõik füsioloogilised näitajad püsisid stabiilsena kogu anesteesia vältel, ühelgi loomal ei registreeritud hingamisseiskust ega muid eluohtlikke tüsistusi. Samas registreeriti anesteesia käigus mitmeid kõrvalekaldeid, sh südame aeglast löögisagedust, mistõttu tuleb iga looma seisundit siiski hoolikalt jälgida.

Kõik loomad ärkasid anesteesiast kiiresti pärast antidootide süstimist. Uurimuse tulemuste põhjal võib järeldada, et BAM tagab pööratava anesteesia, mis on suhteliselt ohutu nii loomale kui ka loomaga töötavale inimesele,“ lõpetas Semjonov.

  • Doktoritöö juhendaja on Dr. Vladimir Andrianov, konsultant Dr. Jacobus Phillippus Raath (Wildlife Pharmaceuticals South Africa) ning oponent Dr. Gabrielle Stalder (University of Veterinary Medicine, Vienna, Austria).
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles