Mahetootjad: maheteravilja toetus ja hinnad ei kata tootmise kulu

Eesti teravili. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Riigikogu maaelukomisjon arutas teisipäevasel istungil MTÜ Mahetootjate Nõu- ja Jõukoja ning tulundusühistu Wiru Vili pöördumist, milles mahetootjad tõid välja murekohad tuleviku osas seoses sellega, et maheteravilja toetus ja hinnad ei kata mahetootmise kõrgemat kulu.

Maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul on maheteravilja tootjad keerulises olukorras ja arusaadavalt ei saa kahjumiga tootes kaua tegutseda. "Positiivne on, et vähemalt miljon eurot on uuel aastal maheteravilja kasvatajatele ette nähtud," ütles Tamm pressiteates.

"See ei lahenda kogu olukorda, aga loodetavasti on sellest abi ja edaspidi paraneb võimalus lisaraha juurde saada," märkis esimees.

Ta tõi välja, et tootjate võetud viieaastast kohustust on äärmiselt keeruline muuta, kuid avaldas lootust, et ministeerium otsib lahendust ja tõstatab küsimuse Euroopa Komisjonis, kuna võib arvata, et Eesti tootjad pole selle probleemi ees üksi.

Maheteravilja tootjate soov lepingud enne viieaastast tähtaega lõpetada ja asuda kasvatama tavavilja on seda murettekitavam, et Euroopa Liidus plaanitava rohepöörde ja strateegia "Talust taldrikule" eesmärk on saavutada 2030. aastaks Euroopa Liidus 25-protsendine mahemaa osakaal.

Komisjoni aseesimees Urmas Kruuse sõnas, et maheteravilja tootjate soov lepingud enne viieaastast tähtaega lõpetada ja asuda kasvatama tavavilja on seda murettekitavam, et Euroopa Liidus plaanitava rohepöörde ja strateegia "Talust taldrikule" eesmärk on saavutada 2030. aastaks Euroopa Liidus 25-protsendine mahemaa osakaal, millele Eesti on praeguseks oma 22-protsendise mahepõllumaaga juba lähedale jõudnud.

Mahetootjad märkisid, et saavutatud taseme hoidmiseks on vaja sektorit senisest enam toetada, sest praegune toetus ja toodangu müügihinnad ei kata mahetootmise kõrgemat kulu. Nad tõid välja, et maheteravilja kokkuostuhinnad on langenud kuni kolm korda, olnud madalad viimased kaks aastat ja neile eelnenud kahel aastal oli põud.

Mahetootjad tõdesid, et nad peavad kasvatama vilja järgides rangeid piiranguid, kuid müüma seda tavahinnaga, mis pole aga jätkusuutlik. Ainus lahendus paistab paljudele mahetootjatele olevat mahetootmise lõpetamine, mida nad aga viieaastaste kohustuste tõttu teha ei saa.

Maaeluminister Arvo Aller ütles, et järgmiseks aastaks on maheteravilja tootjatele lisameetmena planeeritud miljon eurot toetust, et raskeid aegu maheteraviljatootmises leevendada.

Minister sõnas, et viieaastaste kohustuste ennetähtaegset lõpetamist ei saa riik praeguse seisuga võimaldada, kuna see vajab Euroopa Komisjoni eriluba. Ta nentis, et Euroopa mahepõllumajanduse eesmärkideni jõudmiseks on vaja lisaraha.

Istungist võtsid osa veel maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk ja taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu, MTÜ Mahetootjate Nõu- ja Jõukoja esindaja Indrek Šeiko ning tulundusühistu Wiru Vili juhatuse liige Hardo Vahemäe.