Kohalikud: Alutaguse rahvuspargi laiendamine sunnib meid linna kolima
16. detsember 2020, 08:11
/nginx/o/2020/12/16/13531653t1h8c90.jpg)
Kohalikud elanikud on vastu Alutaguse rahvuspargi laiendamisele, mis viiks regioonist sajad töökohad, sunniks inimesi maalt linna kolima ja põhjustaks veelgi suuremat piirkondade ääremaastumist.
Kohalikud on alustanud laiendamisplaanide vastu allkirjade kogumist, esimeseks allakirjutanuks oli Alutaguse looduskirjanik Juhan Lepasaar.
Alutaguse valla elaniku Evelyn Hintsi sõnul on keskkonnaametis menetletav Alutaguse rahvuspargi laiendamisettepanek ja kogu kaitse alla võtmise protsess ebamõistlikult pikk ja läbipaistmatu.
“Kuigi ametlikult asja alles menetletakse, teame varasemast kogemusest, et asi on juba ammu otsustatud, ilma et kohalikud saaksid kuidagi kaasa rääkida. Kaitse alla võtmise otsustab keegi Tallinnas või Tartus elav nii-öelda looduskaitsja, tundmata vähimatki muret siinsete inimeste saatuse pärast. Kui tuuleparki rajatakse, võib 10 inimese hääl saada otsustavaks, et kogu projekt peatada. Looduskaitse puhul aga kohalike inimeste arvamust ei arvestata,” lausub allkirjade kogumise eestvedaja Hints.
Kui viime töökohad ka taastuva ressursi väärindamisest, metsandusest, on tulemuseks järgmiste sadade perede sissetulekuta jäämine.
“Ida-Virumaa on niigi pidanud toime tulema põlevkivi kasutuse piiramisest tuleneva töökohtade ja majanduse vähenemisega. Kui viime töökohad ka taastuva ressursi väärindamisest, metsandusest, on tulemuseks järgmiste sadade perede sissetulekuta jäämine,” ütleb Hints.
Rahvuspargi laiendamise vastu allkirja andnud Tudulinna metsaomanik Mait Mölder on nördinud ka metsaomanike ettepanekutega arvestamata jätmise pärast praeguse rahvuspargi kaitse-eeskirja koostamisel. Tema sõnul ignoreeritakse metsaomanike ja kohaliku omavalitsuse põhjendatud vastuseisu senisest veelgi rangemate kaitse-eeskirjade kehtestamisel.
“Tekib küsimus, milleks üldse on õigusaktides ette nähtud avalik arutelu ja vastuargumentide esitamine, kui neid arvesse ei võeta. Samal ajal jätkatakse aktiivselt tööd, et rahvusparki veelgi laiendada, sealhulgas ka erametsi sinna sisse lülitades,” räägib Mölder.
Aastaid kestva menetlusprotsessi juures näevad kohalikud puudusena ka seda, et kogu selle aja vältel ei tohi metsaomanik oma metsa majandada, mingisugust piirangute hüvitamist ei toimu.
Selline olukord pole maal elavate inimeste jaoks, kellele mets ja metsandus on oluline sissetulekuallikas, kuidagi õiglane.
“Selline olukord pole maal elavate inimeste jaoks, kellele mets ja metsandus on oluline sissetulekuallikas, kuidagi õiglane,” leiab Hints, kes on alustanud allkirjade kogumist Alutaguse rahvuspargi laiendamise peatamiseks. Hintsi sõnul on tänaseks oma allkirja andnud juba üle 100 kohaliku elaniku ning tema sõnul on toetusallkirja anda soovijaid nii Ida-Virumaalt kui ka Jõgevamaalt.
Evelyn Hintsi algatatud pöördumisele pani esimese allkirja tema äi, legendaarne looduskirjanik Juhan Lepasaar, kelle teostele ka rahvuspargi laiendamisettepanekus viidati.
Allkirja andmise põhjenduseks ütles järgmisel aastal auväärset 100. sünnipäeva tähistav Lepasaar, et on täiesti nõus pöördumises toodud tekstiga, sest maal peab elu säilima, inimesed peavad saama teha oma tööd ja elada oma kodukohas.
Alutaguse piirkonna elanikud nõuavad oma arvamuse kuulda võtmist ning on seisukohal, et Eesti ühtlase regionaalse arengu tagamiseks on enne taolise menetluse alustamist oluline viia läbi süsteemne mõjude hindamine. Selles tuleb lisaks ökoloogilistele väärtustele arvestada ka piirangute laiendamise mõju maal elavate inimeste sotsiaalmajanduslikule olukorrale.