Tormiliselt arenenud päikeseenergia sektorit kimbutab tööjõupuudus

On neid, kes ehitavad palju väiksemaid jaamu ühte kohta kobarasse, aga neidki, kes rajavad üksikuid paneelide gruppe kas mõne hoone katusele või maapinnale. Foto: Energiapartner

Lõppev aasta on olnud päikeseenergia sektoris üsna tormiline eeskätt taastuvenergia toetusmeetme tõttu. Veel aasta lõpulgi käib paljudes kohtades kibekiire päikesejaamade ehitus.

Eesti Päikese­elektri Assotsiatsioon koondab 13 ettevõtet. Ühenduse juht Andres Meesak ei oska öelda, kui palju on Eestis kokku neid, kes päikese­paneele paigaldavad, sest sellega tegelevad põhitöö kõrvalt ka näiteks katuseehitajad ja elektritöid tegevad ettevõtjad. Kokku võib selliseid olla 30 ringis.

Valitsus ei soosi päikeseenergeetikat

Tööd on selles sektoris tegutsejail sel aastal olnud rohkem kui kunagi varem. Pigem kimbutab tööjõupuudus. Takistuseks on Meesaku sõnul nii valitsuse võõrtööjõudu vaenav poliitika kui ka segadus taastuvenergia toetustega.

„Ühest küljest räägitakse palju süsinikuvabast majandusest ja taastuvenergia edendamise vajadusest, teiselt poolt aga ei võeta midagi sisulist ette,” möönis ta.

Ehkki Euroopa Liit on deklareerinud, et Euroopa majandus peab saama süsinikuneutraalseks aastaks 2050, jääb selle teostumine paljuski liikmesriikide endi korraldada.

„Praegu tegeleb meie valitsus suures osas sellega, kuidas põlevkivisektorit iga hinna eest vägisi elus hoida, ehkki me kõik saame aru, et see hääbub pigem kiiremini kui aeglaselt. Samas takistab selline ühe suure turuosalise eelistamise poliitika taastuvenergia edendamist,” selgitas Meesak.

Praegu tegeleb meie valitsus suures osas sellega, kuidas põlevkivisektorit iga hinna eest vägisi elus hoida.

Õnneks on kolmas sektor ehk keskkonnaühendused ja MTÜd võtnud Ida-Virumaa rohepöörde tõsiselt käsile. Sealt võib tulla abi ka taastuvenergia valdkondade tööjõukriisi lahendamiseks, sest palju heade tehniliste oskustega töötajaid on üle jäämas. Riik peaks õla alla panema nende ümberõpetamisele näiteks tuulikute hooldajaiks ja päikeseparkide ehitajaiks, mis on perspektiivikad ja pikaajalised töökohad.

Parke rohkem maal

Praegu ehitavad suuremaid päikeseparke täisteenuslepinguga Ukraina ehitajad, kes tulevad siia oma väljaõppinud spetsialistidega. Samas võib professionaalne elektrik teenida kaks kuni kolm Eesti keskmist palka.

Väikesi päikesejaamu ehitatakse praegu kobaratena rohkem maapiirkondadesse, üksnes viiendik neist paigaldatakse linna.

Tulevast aastast, kui tänavu kehtinud taastuvenergia toetusskeem kaob, koondub päikespaneelide ehitus rohkem olemasolevate hoonete, kortermajade ja tootmisettevõtete renoveerimisele.

Võib arvata, et siis liigub meie sektor jälle rohkem linna tagasi ning senine vahekord maa ja linna päikesejaamade ehitamise vahel pöördub.

„Võib arvata, et siis liigub meie sektor jälle rohkem linna tagasi ning senine vahekord maa ja linna päikesejaamade ehitamise vahel pöördub,” selgitas Meesak muutuvat olukorda.

Ehkki tundub, et päikesepaneelide paigaldamine ei kujuta keskkonnale mingit ohtu, leidub neidki, kes nende vastu sõdivad. Tuulikute ja päikeseparkide puhul on põhiline protesti põhjus Meesaku sõnul see, et kohalikest minnakse lihtsalt mööda. Väiksemaid energiaparke rajavad tavaliselt kohalikud ja selleks leitakse enamasti ka sobiv koht. Suurem vastuseis tuleb sageli hoopis omavalitsustest.

„Eks see on omavalitsuse tegelastele uus ja ebamugav teema, mis eeldab mõnesugust süvenemist ja tuleb teha ka lisaliigutusi, milleks nad ei ole motiveeritud. Päikesepargi loa menetlemine tekitab sageli tarbetult palju küsimusi, millele tuleb korduvalt vastata ning see kõik võtab aega ja sööb närve,” kirjeldas olukorda Meesak.

Näiteks oli Lõuna-Eestis juhus, kus kohalik ettevõtja tahtis oma maale oma ettevõtte tarbeks väikest päikeseelektrijaama paigaldada. Ta ühendas selle olemasolevasse liitumispunkti. Sellest tõusis tohutu kära. Ametlik kommentaar oli, et päikesejaamu me tootmismaale ei luba. Sellist tõrjumist kohaliku võimu poolt kogevad ettevõtjad sageli.

Päikeseenergiasse tasub investeerida

„Kuna päikesepaneelide hinnad on alla tulnud, on ka neisse investeerimine tasuvamaks muutunud nii ettevõtetele kui ka pikaajalistele investoritele. Lõppkokkuvõttes alandab see elektri hinda tarbijaile,” kommenteeris Energiapartneri tegevjuht Mikk Saar.

Ainuüksi selle firma abiga lisandub tänavu päikese abil elektrienergia võimsust ligikaudu 10 megavati ulatuses, mis on rohkem kui eelnenud aastad kokku. Juurde tuli võtta ka töötajaid.

On neid, kes ehitavad palju väiksemaid jaamu ühte kohta kobarasse, aga neidki, kes rajavad üksikuid paneelide gruppe kas mõne hoone katusele või maapinnale. Viimaste hulgas leidub põllumehi ja teisi maaettevõtjaid, aga ka eraisikuid. Neist väikseimad on 3–5 kW suurused päikesejaamad, mille omanikel piisab aasta energiakuluga sarnase toodangu tootmiseks.

Saare sõnul on eestlastele oluline, et nüüd on paljudel võimalik ise enda elektri tootmises osaleda, mitte ei pea kallist energiat sisse ostma ja päikesepargi abil on sõltuvus energiakulude muutusest väiksem. Näiteid, kus talunik või väiksem majapidamine toodab elektrit sama palju, kui tarbib, või isegi pisut enam, on Eestis juba küllaga.

Saaremaale paneele ei saa

Saar mainib sedagi, et kõik paigad päikesepaneelide paigaldamiseks ei sobi ja näiteks keset toimivat elukeskkonda maaparki püsti panna tavaliselt ei lubata. Selleks ei saa üldjuhul ohverdada ka viljakat põllumaad.

Omaette teema on looduskaitselised piirangud, millega tuleb igal juhul arvestada. Lahendada tuleb ka liitumine kohaliku elektrivõrguga, mis seab päikeseelektrijaama suurusele oma piirangud. Näiteks on sel põhjusel uutele päikeseelektrijaamade soovijale sisuliselt lukus kogu Saaremaa. Seal saab vaid mõnda üksikusse kohta väikseid päikesejaamu ehitada. Kohti, kuhu paneele panna ei saa või saab vähem, kui olemasolev võrguühendus lubab või ei tasu liiga suure võrguinvesteeringu tõttu ära, on üle Eesti veel mitmel pool.

Saar on tuleviku suhtes optimistlik. „Kui ka fikseeritud taastuvenergia toetus järgmisel aastal uutele jaamadele kaob, siis neid, kes toodavad elektrit puhtalt oma tarbeks, tuleb kindlasti juurde,” märkis ta.

Tehnoloogia areneb samuti pidevalt edasi. Näiteks toodavad uuemad paneelid päikest juba mõlema poolega, kasutades ära ka peegelduva hajuskiirguse ja tootes niiviisi rohkem energiat. Seoses akude tehnoloogia arenguga on rohkem ka huvilisi, kes soovivad suuremaks omatarbeks salvestada enda toodetud päikeseenergiat odaval öisel ajal ja kasutada siis kallima energiaga tundidel. Nii ollakse ka võrgukatkestustest vähem mõjutatud.