Jahirahu levib metsadesse sel aastal väikestest seltskondadest

Jahirahu on Eestis välja kuulutatud juba 1993. aastast. Foto: EJS

Eesti Jahimeeste Selts otsustas sel aastal ära jätta suure ja piduliku jahirahu väljakuulutamise ja kutsub kohalike seltse üles seda tegema väiksemas ringis.

Neil peredel, kes soovivad pühade ajal metsa loomadele pühadeande viima minna, on soovitav enne kohalike jahimeestega nõu pidada, et teada, kuhu oleks mõtet loomadele sööki viia ja kui palju seda viia võib.

Seoses koroonapiirangutega ei toimu sellel aastal pidulikku ja suurejoonelist jahirahu väljakuulutamist Ida-Virumaal Mäetagusel, vaid see otsustati lükata järgmisse aastasse.

Seltsi tegevjuht Tõnis Korts selgitas, et seoses piirangutega jäeti ära juba suvine jahimeeste kokkutulek, kus tavaliselt käib koos 5000-6000 inimest, samuti peeti mõistlikuks lükata edasi pidulik jahirahu väljakuulutamine, kus tavaliselt kogunevad jahiseltside esindajad, nauditakse ühiselt eeskava ja kuulutatatkse pidulikult välja jõulurahu.

“Juhatus tegi üleskuste, et seda tehtaks pereringis või väiksemates jahiseltskondades ja sündmusest saadetaks meile fotosid,” sõnas Korts

Väikses seltskonnas ja välitingimustest kuulutatakse jõulurahu välja ka välja 18. detsembril seltsi majas Kuristiku tänava aias. “See on meil pikk traditsioon, aga sel aastal kuulutame siis ta lihtsalt välja teistmoodi,” sõnas ta.

JAHIRAHU

• Jahirahu kehtib 24.-26. detsembrini.
• Jahirahu väljakuulutamise tava sai Eestis alguse Soome eeskujul 1993. aastal. Sel ajal jahimehed metsloomi ei küti ja püssid jäetakse relvakappidesse. Küll aga käiakse peredega metsas jalutamas ja lume olemasolul ka põnevaid ulukite tegevusjälgi uurimas. Vahel viiakse loomadele ka sümboolset külakosti.
• Jahirahu ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste omaalgatuslik kokkulepe, millega avaldatakse austust nii loodusele kui ka kogukonnale.
• Paljud seltsid peavad seda väljakuulutatud päevadest ka pikemalt.

Kui aga mõnel perel on samuti soov pühade ajal loomadele metsa viia süüa, soovitab Korts enne ühendust võtta kohaliku jahiseltsiga ja nõu pidada, et teada, kuhu üldse oleks mõtet pühadekosti viia ja mis see võiks olla.

“Ei teadlased ega meie soovita loomade massilist toitmist, aga see on kena jõulukomme, et viiakse pühade ajal ka midagi loomadele,” lisas Korts.

Kui on soov metsa või söödaplatsile loomadele pühade puhul sööki viia, peaks enne jahimeestega nõu pidama. Foto: Marko Saarm/Sakala

Teisalt seab oma piirangud ka sigade Aafrika katk, mistõttu ühe söödaplatsi päevane norm 5 kilogrammi ja seda peaks jälgima.

“Igal aastal ikka mõned pered küsivad nõu. Ja varem tegime koostööd ka mitmete koolidega, mille õpilased korjasid metssigadele tammetõrusid, aga ka see kena komme on SAK-i tõttu pausile pandud,” lisas ta.

Korts lisas, et lisaks toidu viimisele võib ka lihtsalt pühade ajal metsa jalutama minna. “Ja kui on lund, loomajälgi uurida. Ka seda saab kitsas pereringis mõnusalt pühade aja teha,” võttis ta kokku.