Kõrge tehnoloogiline tase annab Eesti metsatööstusele turueelise

Töö digitaliseeritud puidutööstuses. Foto: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Viimastel nädalatel on Eestisse saabunud mitu laeva kvaliteetset palki Skandinaaviast ja Poolast. Palk töödeldakse kohalikes saetööstustes ning eksporditakse seejärel erinevatesse riikidesse ehitusmaterjalina.

Tänu kõrget lisandväärtust loovale ja digitaliseeritud saetööstusele on Eestist saamas Läänemere-äärsetele riikidele mehaanilise puidutöötlemise tõmbekeskus.

Tööstusharu kõrget tehnoloogilist taset kinnitab ka Swedbanki tööstusettevõtete uuring, millest selgub, et puidutööstus on Eesti kõige automatiseeritum ja digitaliseeritum tööstusharu. Kui Eesti tööstustes on automatiseeritud ja digitaliseeritud keskmiselt 35% tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja üle 50%.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on tootmisprotsesside automatiseerimine märgatavalt tõstnud tootmise efektiivsust.

“Investeeringud innovaatilistesse tootmislahendustesse võimaldavad püsida konkurentsis riikidega nagu Kanada, Saksamaa ja Rootsi, kus on suured metsaressursid ning puidutööstusel pikk ajalugu,” selgitas Välja pressiteate vahendusel.

Samuti aitab tehnoloogilise arengu kasv kaasa tarkade töökohtade loomisele maapiirkondades. “Puidutööstus vajab üha enam kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, kes omavad teadmisi ja oskuseid keerukate masinate seadistamiseks ning opereerimiseks,” lisab ta.

Välja lisab, et vajadus palgi importimise järele on tingitud ka Eesti puiduturu kõikuvatest hindadest ja Skandinaaviamaade vähenenud nõudlusest Eesti paberipuu järele.

“Metsa raiudes tekib erinevaid puidusortimente, mis jagunevad suures plaanis kolmeks – saepalk, paberipuit ja energiapuit. Eestis on puidu keemilise väärindamise võimekus piiratud, mistõttu ekspordime suure osa paberipuust Skandinaaviasse. Põhjusel, et Skandinaavia praegu Eesti paberipuud ei osta, on ka meie metsaomanike huvi raiuda tavapärasest väiksem,” selgitab Välja.

Palgi importimise vajadus tuleneb ka kehvadest ilmastikuoludest. “Sademete rohkuse tõttu on pinnas pehme ja metsateede kandevõime vähenenud. Seetõttu on raskete masinatega keeruline metsas liigset kahju tekitamata tööd teha,” ütleb ta.