Kummeliuurija unistab kummeliga seotud ravimi väljatöötamisest
2. detsember 2020, 08:07
Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi teadlaste hiljutine ravimtaimede kasutamise uuring näitas, et eestlane joob aastas keskmiselt 20 tassi taimeteed ja sellest kolmes tassis on teekummel. Rahvusülikooli 101. aastapäeval anti teekummeli ja lõhnava kummeli uurijale Janne Sepale üle tänavune Florese fondi stipendium.
Stipendiumifondi Flores on loonud Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal koostöös Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsiga, et toetada Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilaste ja doktorantide õppe- ja teadustööd farmakognoosia valdkonnas.
Tänavu sai stipendiumi Tartu Ülikooli farmakognoosia assistent, farmaatsia doktoriõppekava doktorant Janne Sepp.
„Mul on hea meel, et stipendiumi saab doktorant Janne Sepp, kes jätkab mu kunagise juhendaja Elmar Araku ja minu enda tööd kummelite uurimisel nüüdisaegsel tasemel. Akadeemiliste põlvkondade järjepidevust tähistab seegi, et annan stipendiumi talle üle Toomemäel farmakognoosiaprofessor Alma Tominga mälestuseks paigaldatud pingi juures,“ märkis professor Raal.
Armastatud kummel
Janne Sepp keskendub oma doktoritöös „Kummeli liikidest (Chamomilla spp.) saadud taimsete ekstraktide koostis ja antimikroobsed omadused“ kahele kummeliliigile: teekummelile ja lõhnavale kummelile.
Teekummel on enim tarvitatav ravimtaim maailmas – hinnanguliselt juuakse iga päev miljon tassi kummeliteed.
Teekummel on enim tarvitatav ravimtaim maailmas – hinnanguliselt juuakse iga päev miljon tassi kummeliteed. Ka Eestis on teekummeliõisikud kõige populaarsem droog nii apteekides kui ka toidukauplustes ja looduspoodides ning müüdud pakendite kogused ületavad mitu korda teiste droogide omi.
Janne Sepp koos kolleegidega Tartu Ülikooli farmaatsia instituudist näitas hiljutises ravimtaimede kasutamise uuringus, et eestlane tarvitab aastas umbes 20 tassi taimeteed ja sellest kolm tassi (15%) on teekummeli tee. „Ravimtaimi on müügil saja ringis – seega on teekummeli osakaal märkimisväärne,“ ütles Sepp.
„Meie teist uuritavat taime, lõhnavat kummelit aga ei kultiveerita ega turustata ning selle kasutamine piirdub oma tarbeks korjamise ja tarvitamisega. Põhjus on väga lihtne: teekummel on kultuurtaim, lõhnav kummel aga kasvab vaid metsikult,“ selgitas ta.
Kummeliliike on tegelikult väga vähe uuritud ning suur osa uurimustest jäävad lausa aastakümnete taha. Nii soovib Sepp analüüsida nüüdisaegsete laborikatsete abil kummeli toimet nii viirustele kui ka bakteritele ja uurida, kas kummelil on võime mõjutada või muuta tõhusamaks antimikroobsete raviainete toimet.
„Meid huvitab ka see, kas toimet avaldab mõni üksik komponent või on see kummeli tervikliku koostise tulem. Unistus oleks jõuda mõne uue taimse ravimi või toidulisandi väljatöötamiseni,“ rääkis Sepp.
Unistus oleks jõuda mõne uue taimse ravimi või toidulisandi väljatöötamiseni.
Janne Sepa sõnul on kahe uuritava kummeliliigi fütokeemilises koostises ja toimes palju sarnasusi, aga on ka mõningaid erinevusi. „Näiteks teame, et teekummelil on ülekaalus põletikuvastane toime ja lõhnaval kummelil spasme lõõgastav toime. Oleme uurinud põhjalikult ka lõhnava kummeli koostist ning võime selle põhjal öelda, et lõhnav kummel on täiesti arvestatav ravimtaim ja võiks leida laiemat kasutust.“
Pikad kasutamistraditsioonid näitavad, et kummel on üsna mõjus ravimtaim. „On ju ka Euroopa Ravimiamet määratlenud teekummeli kui traditsioonilise taimse ravimi, mis näitab, et teekummelil on tõestatud toime ja see on ohutu,“ lisas Sepp.