Looduskalender ⟩ Advendiajal saab veel seenelgi käia
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
30. november 2020, 12:18
Lumine hommik teeb meele rõõmsaks. Selle valgus peletab minema kõik mustad muremõtted ning toob talvehelguse lähemale. Mõelda vaid – selle valge valli taga on jälle kevad, vaid napilt üle saja päeva ongi veel kevadsoojuseni.
Muidugi sulab see vahuna mahalangev lumi kohe, aga põnev on vaadata, millised kohad sulavad varem. Lumi jääb hetkeks püsima muru õhulisele pinnale, puitrõdu libedale lauale. Aga kaob hetkega suurtelt kividelt ja kiviteedelt. Kividel on veel soe põues. Ja ka vesi hoiab endas suvesooja ning sulatab külmad helbed.
Sügiskünd või talvekünd?
Aga kogu selle poolvalge lapilise maa taustal on kummaline näha esimesel advendil põllul traktorit kündmas. Mullatöid teeb ka mutirahvas, kuhilad kerkivad juba pea poolemeetriseks.
Kusagil väriseb teeveeres veel rändamisega hiljaksjäänud linavästrik ja mitmekümnene kuldnokaparv tõuseb teelt traatidele. Tiigid ja järved on külmumata ning neil liugleb uhkes vaikuses kühmnokk-luige paar või ehmub inimesest õhku pardiparv, lastes kuuldavale pooluinunud loodusesse sobimatu prääk-prääk-prääk.
Sõida seenele!
Kuigi olen ka enne talvel seenil käinud, sai nädalavahetusel tehtud üllatustiir oma kukeseenemetsa. Muidugi on kukeseened seal olemas, mõni noorem veel päris pannikõlbulik, novembris väljailmunud siiski kui kollane lödi. Aga isegi ühe pilviku leidsin.
Ja murumunadest on saanud korralikud ämmatossud.
Aga see pole veel kõik. Puud on täis tundmatuks jääda soovivaid puuseeni, vaid üks on oma pikkade valgete justkui jäänõeltega tuttavam – haldjajuukseid on mets täis. Vanade lepaokste pragudest turritab välja see jäine ilu, mille seen nimega Exidiopsis effuse soengusse seab.
Hiigelsuur kitsekari
Mets on enne lume tulekut aga täis põnevaid jälgi, mu maakodu juures elab ka üks hiigelsuur põder, kes vaid metsasügavuses oma asju ajab, lagedal pole ma teda veel kordagi näinud. Aga põdrad olevat jahi eest liikunud sohu, Pille Tammur nägi retkel Emajõe Suursohu korraga kuut põtra, ühel väga valged põlvikud.
Ka kitsede tagumikupeegel on nüüd juba hallika talvekarve taustal eriti valge. Pühapäeval nägin ka elu suurimat metsakitsekarja ühe hobusekasvataja akna all heinamaal. 30 kitsekest kalpsas rõõmsalt rohelisel aasal ringi.
Rohevindid vallutavad toidulauad
Aga rohelist on ka linnamajade juures, pea 50-päine rohevindiparv tuhises must jalutuskäigul mööda. Kui talvitujad parvedesse hoidma hakkavad, siis ei ole halvad ilmad enam kaugel.
Andres tuleb ahjuhargiga, nüüd peab iga päev ahju kütma.
Aga Andresepäeval, 30. novembril panevatki taevas vihmale punni ette ja detsembrit pidas meie vanarahvas juba ametlikuks talvekuuks.
Andresepäeva ennast aga on peetud jaaniöö kõrval üheks olulisemaks ennustusööks, mil tulevast abikaasat unes näha võib. Mõelge keda sel täiskuuööl unes nägite?
LASTELE Ilmamäng: Udusulemäng
Nüüd, kus lastel tuleb natuke rohkem omaette oma perega aega, veeta on hea aeg mõistatusi küsida ja tubaseid mänge mängida. Arvake: „Tõsta jõuad, visata ei jõua!“ Loomulikult on see udusulg.
Udusulgedega on ka põnev mängida, proovige padja küljest leida suuremat sorti udusulg ja siis puhudes seda võimalikult kaua õhus hoida. Eriti põnev on seda mängida koos venna või õega. Päris hea harjutus kopsude treenimiseks.