Miks mõni villane riietusese «hammustab», teine mitte?

Kuigi suvisel ajal saavad ka meie laiuskraadil elavad lambad värske kraamiga maiustada, elavad nad pool aastat sisetingimustes ja nende villakiud on seetõttu lühem, jämedam ja vähem krussis. Foto: Marko Saarm / Sakala

Nii värskes õhus aktiivselt liikudes kui õues töötades on praeguste ilmadega mõistlik üleriiete all kanda villaseid riideid, mis juhivad niiskuse kehast eemale, soojendavad keha ka niiskena ja nii pole ohtu oma tervisele liiga teha. Miks aga mõni villane riideese on torkiv ja ebameeldiv, teine on keha vastas aga pehme ja mõnus?

«Paljud ei taha villa ja kurdavad, et see kratsib. Aga villad on erinevad: merinovill on pehme, alpakavill veel pehmem. Kui kampsun kootakse nende lammaste villast, kes aasta ringi Uruguays või Paraguays värsket rohtu süüa saavad, siis nende villakiud on pikk, peenike ja krussis ning kampsun ei torgi ka kõige õrnema nahaga last,» selgitas Diana Karmo tööriietega kauplevast Tamrexist.

«Seevastu nende lammaste villakiud, kes meie laiuskraadil pool aastat sisetingimustes elavad ega saa kogu aeg värsket kraami süüa, on lühem, jämedam ja vähem krussis. Nende villast tehtud toode võib torkida küll,» põhjendas ta.

Vill on antibakteriaalne ja isegi kui seda terve päev kanda ja higistada, siis Karmo sõnul piisab, kui see rõdule tuulduma panna. «Kui mingi aja pärast seda pesta otsustate, siis kindlasti villapesuainega: villarasv lanoliin toidab villakiude,» õpetas ta.