Mures teraviljakasvatajad: ootame selget signaali, kas riigil on mahetootmist vaja

Eesti teravili. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Maheteraviljatootjad pöördusid riigi poole, et teada saada, kas maheteraviljakasvatust sellisel kujul on riigi nägemuses üldse vaja või mitte. Tootjate jaoks ei oleks tavateraviljakasvatusele üleminek keeruline, küll aga huvitab neid, kuidas riik plaanib täita euroliidu rohepöörde tingmusi. Praegu tunnevad tootjad, et samal viisil jätkata neil majanduslikult mõtet ei ole.

Eelmisel nädalal peaminister Jüri Ratasele, maaeluminister Arvo Allerile, keskkonnaminister Rain Eplerile, rahandusminister Martin Helmele ning riigikogu maaelukomisjonile ja keskkonnakomisjonile adresseeritud pöördumise sisuks oli mure Eesti maheteraviljasektori tuleviku pärast.

Mahetootjate Nõu- ja Jõukoja juhatuse liige Kuldar Kuld selgitas Kuku raadio saatele “Maatund” antud intervjuus, et pöördumise taga on soov teada mis on riigi nägemus tulevikuks.

“Viimastel aastatel on viljahinnad alla läinud, mistõttu meil on väga keeruline oma tootmiseks vajalikku tulu saada, samas ei kata seda ka maheteravilja toetused,” sõnas ta.

Selles valguses on tekkinud tootjatel olukord, kus nad tunnevad, et midagi peab muutuma. “Küsimus meie poolt riigile on see, et mis on riigi nägemus, kas seda maheteraviljakasvatust praegusel juhul on siis vaja või seda ei ole vaja.”

Kuld selgitas, et mahesektor on kasvanud kiiremini kui tarbimine ja mahetoode on tarbijale kallim. Kui seoses maheteravilja hinnalangusega ka ostetakse rohkem, ei muuda see olukorda tootja jaoks paremaks, sest kulutused ei muutu. Viimasel kahel aastal on maheteravilja hind olnud sama, mis tavaviljal.

• Mahepõllumaa osa Eestis on stabiilselt kasvanud, moodustades praegu kogu Eesti põllumaast pea veerandi ehk 22 protsenti.
• Euroopa riikide seas on Eesti selle näitajaga kindlalt esikolmikus.
• Maheteraviljatoetus hektari kohta viimase 13 aasta jooksul  vähenenud – kui 2007. aastal oli toetus keskmiselt 119 eurot, siis tänavu vaid 103 eurot. 
  Allikas: Maheteraviljatootjate pöördumine

“Küsimus mahesektorist ei olekski nii teravalt päevakorral, kui meil ei toimuks Euroopas rohepööret – selge suund nagu on sinna poole justku,” sõnas Kuld ja lisas, et tootjaid huvitab, mis moodi kavatseb riik täita aastaks 2030 võetud kohustust, et 25% põllumajandusmaast on mahemaa. “Meil maheteraviljatootjatena senistel tingimustel jätkamiseks majanduslikku väljavaadet ei ole,” sõnas Kuld.

“Meil kui tootjatel on valikuvariant olemas, kui me mahedana enam ei suuda seda teravilja toota, läheme tavatootmisesse üle, selle jaoks on ainus takistus võetud mahekohustus. Kui see kuupäev kukub, saame järgmisest päevast tavatootmisega edasi minna,” sõnas ta. “Sellisel kujul ei ole enam mõtet seda teha,” võttis ta kokku maheteraviljakasvatajate ühise mure.