Arenguseire: puidu- ja paberitööstus paneb viiruskriisile hästi vastu

Uku Varblane. Foto: Erakogu

Eesti puidu- ja paberitööstus pani koroonaviiruse esimese laine majandusmõjudele keskmisest paremini vastu, selgub Arenguseire Keskuses valmivast raportist „Covid-19 mõju arengusuundumustele“, kusjuures majandusharus hakkasid käibed taastuma juba juunis. 

„Kui Eesti majandus tervikuna läheb koroonaviiruse teisele lainele vastu üpris haavatavas seisus, siis keskmisest viiruskindlamaks on osutunud puidu- ja paberitööstus,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.

„Eesti puidutööstus on viiruskriisile pidanud hästi vastu eelkõige puidupõhiste materjalide stabiilse ja kasvava nõudluse, aga ka automatiseerituse kõrge taseme tõttu. Kindlasti on puidutööstus üheks majandussektoriks, mis aitab Eesti majandusel lähiaastatel kriisiga hakkama saada,“ lisas ta.  

Varblase sõnul pakub sektorile uusi võimalusi puidukeemia areng, mis aitab luua kodumaisest puidust väärtuslikumaid tooteid ja laiendada puitmaterjali kasutusvõimalusi. „Karmistuvad keskkonnanõuded toovad kaasa puidupõhiste materjalide kasutamise kasvu ehituses, pakenditena, tekstiilitööstuses, aga ka farmaatsiatööstuses ja mujal,“ rääkis Varblane. 

"Kuigi sektoris tehakse jõupingutusi automatiseerimiseks, ei ole kõikides töölõikudes inimtööjõu vähendamine väga kiiresti võimalik."

Puidusektori arengut võib viiruskriisiga tekkinud teguritest hakata lähiaastatel takistama riikidevahelise liikuvuse piiratus. „Kuigi sektoris tehakse jõupingutusi automatiseerimiseks, ei ole kõikides töölõikudes inimtööjõu vähendamine väga kiiresti võimalik,“ ütles Varblane. „Näiteks on mööblitööstus sõltuvuses välistööjõust, sest Eestist ei leita sobiva palgatasemega spetsialiste.“  

Riikidevahelise liikumise takistatuse korral jääb probleemiks ka puidutööstuses kasutatavate masinate hooldusmeeskondade pääsemine riiki ja Eestis toodetud puitmajade paigaldamise võimalus välisriikides.  

• Puidu- ja paberitööstuses on hõivatud 3,7 protsenti kõigist töötajatest ehk ligi 20 000 töötajat ja sektoris loodi 2019. aastal 3,1 protsenti kogu majanduse lisandväärtusest, jooksevhindades 769,2 miljonit eurot. 
• Puidutööstuse kuukäive kahanes aprillis viiruskriisi tõttu aasta varasemaga võrreldes kuni -5,9 protsenti, kuid jõudis juuniks aasta varasemaga võrreldes 3,8 protsenti kasvu. Paberitööstuse suurim käibelangus seoses viiruskriisiga oli mais, kui kuukäive oli aasta varasemaga võrreldes 14,4 protsenti väiksem. 

Arenguseire Keskuses koostatud Covid-19 kindlusindeksi järgi paigutub puidu- ja paberitööstus 17 majandusharust kriisile vastupidavuselt kolmandale kohale 2,2 punktiga. 

Covid-19 kindlusindeks hindab erinevate majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeksi põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel. Indeksi väärtus jääb vahemikku -5 kuni +5.

Indeksis võetakse arvesse majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutust, töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat, tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.