Mis on koerte katk ja kuidas lemmikut haiguse eest kaitsta?
13. november 2020, 10:33
Sel nädalal hoiatas Veterinaar- ja Toiduamet, et levima on hakanud koerte katk (canine distemper). PetCity kliiniku veterinaar Kertu Kivirand jagab soovitusi, mida koerte katku puhul tähele panna ja kuidas lemmikut nakatumise eest hoida.
Mis on koerte katk?
Koerte katk on väga nakkuslik koerlaste ülemaailmselt levinud viirushaigus, mis tabab eriti raskelt kutsikaid ja vaktsineerimata koeri. Samas võivad haigusesse nakatuda ka teised loomarühmad. Lisaks koertele nakatuvad meie tingimustes rebased, kährikud, hundid, šaakalid, nugised, tuhkrud, nirgid, kärbid, naaritsad, saarmad, karud ja mägrad.
Sümptomid
Haigus kulgeb kas subkliiniliselt ehk sümptomiteta, kergelt, ägedalt või krooniliselt. Haigestumisel tekib palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silmapõletik, nahalööve või närvinähud.
Kliinilisteks tunnusteks ehk sümptomiteks võivad olla isutus, loidus, oksendamine, kõhulahtisus, köha ja hingamisraskus, kopsupõletik, aevastamine, nõrevool silmadest ja ninast, pea viltu hoidmine või surumine, tasakaaluhäired, krambid, koordineerimata liigutused, halvatus, nahapõletik, villid ja koorikud, käpapadjandite ja nina hüperkeratoos.
Kroonilise nakatumise korral võib harva tekkida vanemas eas koeral nii öelda vana koera entsefaliit (old dog encephalitis), mis on põhjustatud kroonilisest kesknärvisüsteemi põletikust. Sellisel juhul tekivad loomal närvinähud vanemas eas, kuid haigus ei ole nakkav.
Sümptomiteta kulgeb umbes 50% haigestumistest ja läbipõdemine võtab ligi 14 päeva. Kergemal juhul kulgeb haigus teiste ülemiste hingamisteede haigustega sarnaselt: kerge nohu ja köha nagu näiteks kennelköha puhul.
Kergemal juhul kulgeb haigus teiste ülemiste hingamisteede haigustega sarnaselt: kerge nohu ja köha nagu näiteks kennelköha puhul.
Äge haigus kulgeb kahefaasilise palavikuga. Esimene faas kestab 8-48 tundi, palavikuga (39,5-41 C) kaasneb isutus, loidus, ninanõre ja silmanõre. Viiruse levik kudedes tõkestub juhul kui looma immuunsus on piisavalt tugev. Kui immuunsüsteem viirusega toime ei tule, siis tekib teises faasis mõne päeva pärast taas palavik, lisanduvad nohulaadsetele sümptomitele olenevalt haiguse vormist naha-, hingamisteede- ja seedetrakti probleemid. Muude sümptomitega koos või pärast nende lahenemist võivad tekkida närvinähud. Organismi nõrgenemist kipuvad ära kasutama bakterid, mis tekitavad sekundaarseid infektsioone.
Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva, vahel aga kauem ehk kuni 3 kuud.
Viiruse levik ja diagnoosimine
Viirus levib kehanõrede kaudu – ninanõre, silmanõre, uriin ja roe kuni 90 päeva pärast nakatumist, enamasti 1-2 nädalat pärast tervenemist. Viiruseosakesed levivad aerosoolina õhu kaudu, otsese loomadevahelise kontaktiga või nakatunud pindade kaudu (toidukausid jms.). Nakatumine toimub respiratoorselt viirusosakesi sisse hingates või platsenta kaudu emalt kutsikatele.
Koerte katku diagnoositakse vereproovi ja kehanõrede proovide abil, närvinähtude korral ka tserebrospinaalvedelikust. Kuna tegu on viirusega, siis ei ole spetsiifilist ravi olemas. Kasutatakse toetavat ravi nagu vedelikteraapia, valu ja palaviku alandamine, laiaspektriline antibakteriaalne ravi sekundaarsete bakternakkuste vastu.
Kuidas ennetada koerte katku?
Koerte katku saab ennetada koeri regulaarselt ja õigeaegselt kompleksvaktsiiniga vaktsineerides. Emaseid koeri tuleb vaktsineerida enne paaritust. Kutsikaid peab vaktsineerima alates 6-8 nädala vanusest iga 2-4 nädala tagant vähemalt 16-nädala vanuseks saamiseni, järgneb boostervaktsiin kas ühe aasta pärast või koera üheaastaseks saamisel.
Edasi tuleb vaktsineerida kolme aasta tagant. Individuaalsed vaktsineerimisskeemid võivad varieeruda ja loomale parima skeemi valiku teeb tema loomaarst.
Paraku on nii, et antud viirust ei saa maailmast täielikult hävitada metsloomade seas levimise tõttu. Viirus hävib aga UV-valguse käes ning ei talu kuivamist, samuti toimivad hästi ka tavalised desinfitseerimisvahendid.