Parima talu kandidaat ⟩ Kolmveerand aastat kurkide ja tomatite keskel

Jüri Laur jõuab aastas kasvatada kaks ringi kurke. Foto: ETKL

Põhja-Pärnumaal Mäekülas paistab silma kolm suurt kasvuhoonet – neis kasvavad Möldri talu kurgid ja tomatid. 

Talus elatakse mitmendat põlve. Kui nüüdse peremehe Jüri Lauri isa omal ajal vanematelt talu üle võttis, peeti seal lehmi. Isa algatusel see lõpetati ja hakati kurke-tomateid kasvatama. „Isal sai lõpuks mõõt täis,” rääkis Laur ja lisas, et kolm aastat tagasi võttis ta Möldri talu tegemised üle, asutas ettevõtte Raudepere OÜ ja jätkab vanemate tööd.

Kaks kasvuhoonet on ise ehitatud ja nupumehest isa on neisse rajanud automaatsed kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemid. Nüüdisaegne kasvuhoone on ehitatud toetuse abil.

Hooaja alguses, kui saak on väiksem, tuleb poodi varustada värske kaubaga iga päev

Nii läheb esimene kurgiseeme kasvuhoonesse juba veebruaris ja märtsi lõpus saadakse esimene kurk. Saagiring lõpeb oktoobri lõpus, kui valmivad viimased tomatid. Aastas jõuab Laur kasvatada kaks ringi kurki, jaanipäevaks saab esimene sats läbi ja siis uus külv peale. „25 aastat on seda tehtud, vallarahvas ootab väga seda kurki. Hooaja alguses, kui saak on väiksem, tuleb poodi varustada värske kaubaga iga päev,” rääkis Laur. Ta turustab kurki ja tomateid ümberkaudsetes kauplustes, Pärnu restoranides-kohvikutes, OTTi kohtumistel, paaris hulgilaos ja kui üle jääb, siis turulgi.

Kurke ja tomateid kasvatatakse ajakohase tehnoloogia abil, mis võimaldab taimedele luua täpselt sellise keskkonna, mida taim kasvamiseks vajab. Laur on taimekasvatusteadmisi omandanud Eesti Maaülikoolis ning rakendab neid oma tootmises.

Peale kurgi-tomati kasvatatakse 67 hektaril maherukist, tänavu müüdi see küll tavaviljana maha, sest nii oli kasulikum. Talvisel ajal tehakse aga metsa ja varutakse kütet.

„Praegu on see täpselt paras perega toimetamiseks ja laienemisplaane ei ole,” sõnas Laur, kelle hinnangul tasub investeerida pigem automaatikasse, mitte töölistesse.

Ka tema kaasa Siret on ettevõtmise juures, kuigi põhirõhk on aastase pisipoja kasvatamisel. Küll saab ta vahel kaubaringe teha. Ja talusse on loodud tunnustatud köök, kus n-ö müügikõlbmatu välimusega vilju väärindada, näiteks tomatikastmeks või soolakurgiks.

• “Parim talu 2020” selgub 13. novembri õhtul Pärnus toimuval talunike tänuüritusel ja lõikuspeol. Lisaks tunnustatakse üritusel talutoidu valmistajaid, kuulutatakse välja parim taimekasvataja, parim maamajanduse erialade õpetaja ning antakse üle Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja aumärgid.
• Samal päeval toimuvat talupäeva konverentsi „Käbi ei kuku kännust kaugele – või siiski?“ saab jälgida ka Maa Elu veebilehel. Otseülekanne algab kell 11.