P, 5.02.2023

Looduskalender ⟩ Mardiajal saab igaüks hakata ilmaennustajaks

Kristel Vilbaste
Mardiajal saab igaüks hakata ilmaennustajaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Härmatis raudrohul.
Härmatis raudrohul. Foto: Kristel Vilbaste

Mardiaeg suudab meid ikka üllatada. Sel aastal tegi mardilaupäeva päikesetõusuks korraliku öökülma. Peaaegu, et esimese. Sest õiget külma polegi sel sügisel veel olnud. 

Ametlike andmete järgi Otepääl hommikul kell 6 isegi -4,4 kraadi. Päike, mis silmapiiri tagant üleni säravasse hommikusse kerkis, oli aga nii kuldne, et viimase aja punaste taevatoonide kõrval suisa üllatav.

Aga seesama kuldne päike sulatas hetkega kogu kõrtele kinnitunud jääilu, isegi loikude jää vajus taas olematusesse. Kuldsest kirkast hommikust sai hetkega sompus kaamoseaeg.

Hakka ilmaennustajaks!

Allikad on suhteliselt veevaesed, fotol Navi allikas.
Allikad on suhteliselt veevaesed, fotol Navi allikas. Foto: Kristel Vilbaste

Mardiaja ilmasid tasub jälgida, nii nagu puude pungades luuakse mardipäevast andresepäevani uus elu, igas pungas on nüüdsest olemas väike võrse, nii sõltub praegusest ilmaseisust järgmise aasta viljasaak.

Kui praegu teed tolmavad, siis tolmavad nad ka kevadisel maarjapäeval ja põllumeestele on see halb märk.

Kel huvi ilmaennustusega tegelema hakata, võiks just tänased ilmanähtused üles kirjutada ja vanarahva ennustuste järgi oma talvise ja kevadise ilmaennustuse kokku panna.

Karud lähevad magama, hundid hakkavad murdma

Karu pidavat mardipäeval magama minema, küünlapäeval teise külje keerama ja tundub, et enne maarjapäeva me neid enam ei näe. Eks teedel ettejäämine nende unemarss oligi.

Metskitsi on nüüd täis kõik põllud ja kümne aasta tagustest paksu lumega talvedest on nüüd taastutud, karjad hakkavad suureks paisuma. Kitsede karv näitab juba halli, enamasti näeme küll välkumas valget tagumikku. Imelikul kombel ei ole tänavu aga üldse jäneseid näha.

Linnusöögimaja valmis panna

Lumetoojad luiged on aga täielikus segaduses, nihkutakse kord siia, kord sinna, mugitakse põldudel smaragdrohelist orast ja tuntakse end muidu mõnusalt. Meile lume toomine on luikedel täiesti meelest läinud. Kõige valjuhäälsemad on praegu pasknäärid ja rähnid ning puukoristajad. Nende heledahäälset jutuvada on mets täis.

Nüüd on ka aeg linnusöögimajad korda seada ja toit sinna sisse panna, kohe-kohe, kui valget lund hakkab sadama, tuleks kohvikud avada.

Põllul teine saak!

Tartus valmis teine viljasaak.
Tartus valmis teine viljasaak. Foto: Kristel Vilbaste

Aga maapind ei jõudnud öökülmast ehmatadagi, muld on veel soe ja mõnus, vihmaussidki veel liikvel. Aga suur oli minu üllatus, kui pühapäeval ERMi kontserti kuulama joostes nägin vastu tulemas rohelise viljavihuga naisterahvast.

Mart võtab hundi peast päitsed maha.

Esimene mõte oli, et tegemist on muuseumi eksponaadiga. Aga ta oli odrapeotäie korjanud sealtsamast kõrvalt kesalt. Ei mäleta ma sellist asja varasemast, et Eestis annab põld teist saaki. Oleme nüüd otsapidi Euroopas? Viinamarjad, šaakalid, teine viljasaak aastas. Iseasi, kas viljapead ka täieliku küpsuseni jõuavad.

 

 

Lehed langenud

Aga puud on nüüd peaaegu kõik raagus. Kusagil majade varjus ehk pole tuul suutnud rebida kõiki kuldseid lehti, aga isegi õunapuud on juba suuremalt osalt raagus.

Mulle meeldib see aeg. Teen igal hommikul postkastist Postimeest tuues aias suure ringi ja just praegu on mu lemmikuks noortelt õunapuudelt naksudes lehtede eemaldamine. Lehed on juba peaaegu lahti, korgikiht tekkinud ning just naksudes eemalduvad lehed sikutamisel. See on samasugune rahustav tegevus nagu mullikile plõksutamine.

Isegi tammed on juba raagus.
Isegi tammed on juba raagus. Foto: Kristel Vilbaste

LASTELE Ilmamäng: Samblikhabemikud mardisandid

Mardilaupäeval, 9. novembril mardisantima minnes on lapsed valiku ees, kas joonistada endale habe söetüki järeltulija pliiatsiga või osta poest kunsthabe.

Aga hoopis vahvam oleks minna metsa ja otsida kuuse- või saarepuudelt pikki habesamblikke ning meisterdada nendest endale nööri külge kleebitud „sammalhabe”.

Muidugi, hea krussikeeratud habemega maski saab suurest kasetohutükist – sellele tuleb silma- ja suuava sisse lõigata ning habemekarvad noaotsaga tõmmates lokitatada.

Märksõnad
Tagasi üles