Helme: see rahaeraldus lõpetagu totakad jutud, et valitsus kiusab põllumehi
5. november 2020, 12:54
Valitsus toetas täna maaeluminister Arvo Alleri ettepanekut eraldada valitsuse reservist 12 miljonit eurot põllumajandussektori toetamiseks.
Covid-19 puhangu laialdane mõju Eesti majandusele on jätnud tuntava jälje ka põllumajandustootjate tegevusele, peamised kahju saanud sektorid on piimatootmine, lihaveise- ja seakasvatus, lamba- ja kitsekasvatus ning aiandus.
Ei kiusa!
Rahandusminister Martin Helme tõdes täna valitsuse pressikonverentsil, et koroonakriis on põllumajandusturu täielikult sassi keeranud. „Ma väga loodan, et selle otsusega pannakse lõplikult magama need totakad jutud, et tänane valitsus kiusab põllumehi või ajab väiklast jonni nendega. See absoluutselt ei vasta tõele,” rääkis ta.
Ma väga loodan, et selle otsusega pannakse lõplikult magama need totakad jutud, et tänane valitsus kiusab põllumehi või ajab väiklast jonni nendega. See absoluutselt ei vasta tõele.
Selle rahaeralduse mõte on Helme sõnutsi tagada, et põllumajandusettevõtted ei läheks pankrotti ja et nad oleks konkurentsivõimelised turul, kus teised riigid oma ettevõtjaid kriisi ajal toetavad.
„Me ei taha, et juhtuks olukord, kus raskustesse sattunud kohalikud põllumajandusettevõtete omanikud oleksid sunnitud ettevõtted müüma odavalt välismaalastele. See muudaks eestlased taas peremeestest popsideks. Seda me tahaks vältida,” lisas ta.
On top-up või ei ole?
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka Maa Elule antud kommentaarist selgus, et kuigi rahandusminister Martin Helme rõhutas pressikonverentsil, et tegu pole üleminekutoetuseks mõeldud summaga, on praegu nendeks planeeritud 5 miljonit kriistoetuste summa sees.
“Mõte on, et 5 miljonit on top-up´i ja ülejäänud on otsetoetused,” selgitas Kokk.
Koka sõnul on hea, et valitsus reageeris riigikogu rahanduskomisjonis arutatule kiiresti ja toetas otsust leida 12 miljonit eurot põllumajandustoetuseks.
Riigieelarve teine lugemine on planeeritud 18. novembrile.
Raskusi on kõigis sektorites
Piimatootmise puhul on probleemiks piima kokkuostuhind, mis alates aprillist püsib alla omahinna. Veiste kokkuostuhinnad on langenud alates 2020. aasta algusest – veiselihasektorit mõjutab enam toitlustusasutuste olukord, tarbijate sissetulek ning ekspordi märkimisväärne vähenemine.
Sigade kokkuostuhind on langenud alates 2020. aasta algusest ning see on osa tootjate puhul kukkunud alla omahinda. Lammaste kokkuostuhinnad on olnud langustrendis ning viimastel aastatel on Eestis lammaste ja kitsede arvukus ebasoodsate turutingimuste mõjul vähenenud viiendiku võrra.
Aianduses on suur hinnasurve seoses Covid-19 pandeemiast tingitud probleemidega toitlustussektoris. Selle müügikanali mahtude suur langus on tekitanud olukorra, kus kartuli- ja köögiviljakasvatajad otsivad jaekaubanduses alternatiivset müügiväljundit, mis tekitab täiendava hinnasurve aiandussaadustele.