Huntide arvukuse kiire tõusu tõttu suurendati küttimismahtu

maaelu.postimees.ee
Copy
Kui mullu murdsid hundid 477 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 933, kusjuures 405 lammast murti Raplamaal.
Kui mullu murdsid hundid 477 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 933, kusjuures 405 lammast murti Raplamaal. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja

Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 140 looma, selle jahihooaja küttimismaht on eelmiste aastate omast suurem.

Hundijahi hooaeg algab novembris ning see kestab veebruari lõpuni, selle hooaja esmane küttimismaht – 140 isendit – on võrreldes eelnevate aastatega oluliselt suurem, edastas keskkonnaamet.

Mahu suurenemist põhjus on hundi arvukuse märkimisväärne suurenemine. Viimased kaks talve on olnud üsna lumevaesed ja selle tõttu on huntide jälitamine ning tabamine olnud raskendatud.

Küttimismahud kehtestatakse ohjamisalade põhiselt, kusjuures viiele  ohjamisalale - Hiiu, Saare, Pärnu-Viljandi, Tartu-Jõgeva ja Põhja-Läänemaa - esimeses osas küttimismahtu ei kehtestata.

Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.

Sel aastal on keskkonnaametile teatatud ja registreeritud 237 hundi põhjustatud kahjustusjuhtumit, neist enim Harju, Järva, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnas.

Kui mullu murdsid hundid 477 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 933, kusjuures 405 lammast murti Raplamaal.

Kui mullu murdsid hundid 477 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 933, kusjuures 405 lammast murti Raplamaal. Lisaks on hundid tänavu murdnud 12 veist, viis kitse ja 30 koera. Seetõttu lubatakse enim hunte küttida Järva (20), Harju (14), Pärnu-Rapla (15) ja Lääne-Viru (15) ohjamisaladel.

„Hundil läheb Eestis hästi, toitu on tal metsas piisavalt ning kärntõbi ei ole väga suur probleem. Praeguste vaatlusandmete põhjal on Eestis kindlalt teada 22 hundi pesakonna olemasolu, hinnanguliselt on pesakondi Eestis kuni 32," ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Tema sõnul on eesmärk tagada Mandri-Eestis 20 pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega hundile sobilike elupaikade vahel.

Küttimise maht lähtub kehtivast suurkiskjate ohjamiskavast, mis kehtib aastani 2021. Rakko täpsustas, et praegu koostatakse ka uut suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava, millega muu hulgas vaadatakse üle hundi kaitse eesmärgid ning jahi korraldus järgmiseks kümneks aastaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles