Taimemahlaanalüüs võib praeguse väetamise ja taimekaitse pea peale pöörata

Rohusööda kvaliteeti saaks agrotehniliselt suunata, aga selleks peavad operatiivsed andmed käes olema. Pilt on illustratiivne. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

2016. aasta on põllumeestel ilmselt tänini meeles kui üks viimase aja kehvema viljasaagiga aastaid. Huvitava paradoksina mainis paar põllumeest toona, et nende parimad saagid tulid põldudelt, kuhu väetise ja taimekaitsega kõige vähem panustati.

Silokonservantidega tegelev tehnoloog Kaur Parve meenutas, et ka piimatootjad vaevlesid suve ja sügise, üritades tulutult 2016. esimese niite silost piima kätte saada. Kuid paaril põllumehel, kes tegid niite tavatult hilja, hakkas piima tulema kohe, justkui iseenesest ja enneolematult palju.

Keemiatööstuse taustaga Parve hakkas otsima meetodit, mille abil rohumaadel toimuvat lahti mõtestada.

„Rohusilo kvaliteeti aastast aastasse jälgides jäi silma, et keskmiselt saadakse aastas heal juhul üks enam-vähem korraliku materjaliga niide. Rohusööda kvaliteedi kõikumine on minu silmis liiga suur ja see kajastub loomade tervises. Kvaliteeti saaks agrotehniliselt suunata, aga selleks peavad operatiivsed andmed käes olema,” selgitas tehnoloog.

Otsingute käigus leidis ta kaks aastat tagasi Hollandi taimemahla labori, kust saab kolme päevaga taime hetkeseisundit kirjeldavad 21 parameetrit. Proovi maksumus on võrreldav siloanalüüsi hinnaga.

Analüüs ise on kui taime vereanalüüs. Põllumees loovutab 100–150 grammi niiskeid lehti, need pakitakse kilekotti, märgistatakse ja viiakse järgmiseks hommikuks lennukiga Hollandi laborisse. Laboris pressitakse mahl lehtedest välja ja sellest määratakse 21 näitajat.

Kaur Parve on optimistlik ja usub, et viie aasta pärast vangutavad mitmed põllumehed pead, kuidas nad varem üldse midagi kasvatada said.

Talle meeldib taimemahla­analüüse võrrelda sportimisega – algselt vaadati spordis ainult tulemusi, siis hakati kõiksugu kehanäitajaid jälgima ja tulemusi sellega seostama, tänapäeval ei tee aga ükski sportlane treeninguid ilma vereanalüüse ja südametööd jälgimata.

Algselt vaadati spordis ainult tulemusi, siis hakati kõiksugu kehanäitajaid jälgima ja tulemusi sellega seostama, tänapäeval ei tee aga ükski sportlane treeninguid ilma vereanalüüse ja südametööd jälgimata.

„Taimekasvatust juhitakse praegu veel valdavalt saagikogemusest lähtudes, kuid üha enam on jooksvat mõõtmist ja see võib viia agrotehnika elementide ümbermõtestamiseni samamoodi, nagu mõtestati ümber näiteks puhkuse roll treeningprotsessi osana,” rääkis Parve.

Küllap kujuneb erinevaid analüüsipraktikaid, mis kõik leiavad oma kasutajaskonna. Esimese hooaja analüüsitud enam kui pool tuhat proovi näitasid, et taimemahla analüüs on tehniliselt küps, kiire ja taskukohane meetod, mille abil saab taime füsioloogilisest seisundist mitmekesise ja täpse ülevaate ning selle alusel saab põllutöid otsustada.